MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING OF CULTURAL INSTITUTI<strong>ON</strong>S<br />
Joonis 5. Kultuuriasutustes käivate ja mittekäivate meeste ja naiste keskmine töötundide<br />
arv linnas ja maal, 2009–2010<br />
Figure 5. Average number of working hours of males and females visiting cultural institutions<br />
and those not visiting cultural institutions in urban and rural areas, 2009–2010<br />
Naised<br />
Females<br />
maal<br />
in rural area<br />
linnas<br />
in urban area<br />
Mitte kordagi<br />
Didnotvisitatall<br />
Vähemalt korra<br />
At least once<br />
Mehed<br />
Males<br />
maal<br />
in rural area<br />
linnas<br />
in urban area<br />
Tundi ööpäevas<br />
Hours in a day<br />
0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5<br />
Linna- ja maaelanike võrdluses on keskmine töötundide arv nendel, kes ei ole viimase 12 kuu<br />
jooksul kordagi mõnes kultuuriasutuses käinud, peaaegu samasugune, peaaegu märkamatu<br />
erinevusega maaelanike kasuks. Nende inimeste puhul, kes aga on mõnes kultuuriasutuses<br />
käinud, paistab tööaja erinevus välja ka linna- ja maaelanike vahel. Linnaelanikud on keskmise<br />
töötundide arvu poolest maaelanikest veidi üle. Võib oletada, et maal ja linnas on erinev<br />
elutempo, mis oleneb asustustihedusest. Tõenäoliselt pikendab töö asjus kolleegidega tihedam<br />
kohtumine ja näiteks koosolekute pidamine samuti keskmist tööaega. Linnas ja maal tehtavatel<br />
töödel on tihti ka erinev iseloom. Võib oletada, et maal tehakse rohkem füüsilist ja linnas rohkem<br />
vaimset tööd, kuigi tänapäeval ei pea vaimse töö tegemiseks enam linnas elama. Üha paranev<br />
internetiühendus ka kõige kaugemate maapiirkondadega peaks võimaldama arvuti kaudu tööd<br />
teha teha juba igal pool. Kultuuriasutustes käimise puhul aga on maal ja linnal üks oluline<br />
erinevus: maal on kultuuriasutuste hõreda paiknemise ja kehvemate transpordivõimaluste tõttu<br />
ligipääs kultuuriasutustele piiratud. Tõenäoliselt on ka parem ligipääs kultuuriteenustele üks<br />
nendest teguritest, mis keskmist tööaega linnas ja maal mõjutab. Oletades, et kultuuri parem<br />
kättesaadavus tähendab ühtlasi sagedasemat kultuuritarbimist ja et kultuuritarbimine ja keskmine<br />
tööaeg on omavahel seotud, võib oletada, et üks paljudest põhjustest, miks linnaelanike<br />
keskmine töötundide arv on maainimeste omast veidi suurem, on ka parem ligipääs<br />
kultuurisündmustele. Olgugi et maa- ja linnainimeste töötundide vahe ei ole suur – meestel<br />
keskmiselt 22 minutit ja naistel 13 minutit –, on see siiski olemas. Parem ligipääs<br />
kultuuriteenustele mõjutab kultuurihuviliste inimeste puhul ka otsuseid elukoha valikul, sest tihti<br />
otsustatakse alateadlikult nende kohtade kasuks, mis on atraktiivsemad. Atraktiivsus ei tähenda<br />
tingimata näiteks merevaadet, vaid ka seda, kas igapäevaeluks vajalikud institutsioonid<br />
(nt kauplus ja kool) on elukohast mõistlikus kauguses. Kultuuri- ja meelelahutusasutuste<br />
asukohta ei vaata kõik inimesed võib-olla esimeses järjekorras, aga nende lähedus või lihtne<br />
juurdepääs neile mõjuvad kahtlemata atraktiivsemalt kui nende puudumine.<br />
Hariduse mõju tööajale<br />
Hariduse mõju inimese keskmisele töötegevustele kuluvale ajale on korrelatsioonis haridustasemega<br />
ehk mida kõrgem on haridustase, seda rohkem aega inimene päevas tööle kulutab.<br />
Kultuuriasutuses käimine võimendab seda vahet haridustasemeti veelgi.<br />
88<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language