MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING OF CULTURAL INSTITUTIONS
Joonis 4. Naiste keskmine töötundide arv kultuuriasutustes käivate ja mittekäivate
inimeste ja vanuserühma järgi, 2009–2010
Figure 4. Average number of working hours of females by persons visiting and those not visiting
cultural institutions and by age group, 2009–2010
18–24
25–49
Mitte kordagi
Did not visit at all
Vähemalt korra
At least once
50–64
65+
Keskmine
Average
0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0
Tundi ööpäevas
Hours in a day
Nii meeste kui ka naiste puhul on kõikides vanuserühmades märgatav erinevus nende inimeste
vahel, kes olid vähemalt korra uuringule eelnenud 12 kuu jooksul käinud mõnes kultuuriasutuses,
ja nende vahel, kes ei olnud seda kordagi teinud. Jooniselt on jäänud välja alla 18-aastased, kes
pühenduvad peamiselt õppimisele, aga kelle puhul kehtib sama kultuuritarbimise reegel. Suurim
töötundide arv päevas langeb mõistagi parimas tööeas olevale vanuserühmale, mis jääb 24. ja
50. eluaasta vahele. Selles vanuses mehed teevad tööd keskmiselt peaaegu neli tundi ja naised
ligi kolm ja pool tundi päevas. Mehed (vanuses 25–49 aastat), kes aasta jooksul vähemalt korra
kultuurist osa saavad, töötavad keskmiselt 4,5 tundi, ning mehed, kes selle aja jooksul kordagi
kultuuri ei tarbi, töötavad ligikaudu 3 tundi ja 20 minutit. Kahe rühma vahe on keskmiselt 75
minutit (ligi 38%). Kultuurist osa saanud 25–49-aastased naised töötavad keskmiselt 3 tundi ja 39
minutit ning need, kes 12 kuu jooksul kordagi kultuuriga kokku ei puutunud, umbes 39 minutit
vähem ehk kolm tundi (vahe on 21%). Kõige suurem erinevus kultuuri tarbivate ja mittetarbivate
inimeste vahel on pensioniealistel. Meeste puhul on see vahe umbes kahe ja poole kordne,
naiste puhul isegi kuuekordne kultuurist osa saavate inimeste kasuks.
Sellel, miks vanemas eas on vahe nii märkimisväärne, on tõenäoliselt mitu põhjust. Kultuurist
osasaamine aitab ühest küljest säilitada inimeste vaimset erksust. Inimesed, kes aeg-ajalt mõnes
kultuuriasutuses käivad, on harjunud vastu võtma rohkem uut informatsiooni, mistõttu nad on
maailmaga paremini kursis ja oskavad paremini omaks võtta muutusi, mida tänapäeva maailm
pakub. Peale selle käib kultuurilise aktiivsusega kaasas ka sotsiaalne aktiivsus ehk rohkem
suhtlemist väljapool kodu ja mis vanemaealiste puhul veel oluliseks muutub, on füüsiline
aktiivsus. Et vanemaealistel on tihti probleemiks vähene füüsilline aktiivsus, annab kultuuriasutustes
käimine põhjuse kodust välja minekuks, mis mõjub positiivselt nii kehale kui ka
vaimule.
Kõikide vanuserühmade peale kokku töötavad mehed keskeltläbi kaks ja pool tundi ning naised
umbes kaks tundi. Kultuurist osa saavate ja mittesaavate inimeste puhul tervikuna on erinevus
samuti üsna tähelepanuväärne ja seda nii meeste kui ka naiste puhul. Kultuuriasutustes käivad
mehed töötavad umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni, vahe on 71
minutit (58%). Kultuuriasutustes käivad naised töötavad kõikide vanuserühmade peale kokku
keskmiselt 2 tundi ja 44 minutit, mittekäivad naised umbes 1 tund ja 20 minutit. Seega on vahe 84
minutit ehk 205%.
Tööaja erinevused linnas ja maal
Vähemalt kümneaastaste elanike aktiivsust töötegevuste kaudu vaadeldes paistab jällegi silma,
et nende puhul, kes kultuuriasutustes ei käi, pole linnas ja maal suuri erinevusi. Nendest, kes on
vähemalt korra mõnes kultuuriasutuses käinud, aga kulutavad töötegevustele rohkem aega
ennekõike linnaelanikud.
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 87