MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING OF CULTURAL INSTITUTIONS KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE INIMESTE AKTIIVSUSE NÄITAJANA Kutt Kommel Sissejuhatus Siinse artikli eesmärk on analüüsida, kas kultuuriasutustes käivate ja mittekäivate inimeste ajakasutuse tavad erinevad. Eeldades, et kultuuritarbimine ei tähenda lihtsalt meeldivat vaba aja veetmist, mis vähendab depressiooni, parandab tervist ja tõstab õnnetunnet nii meestel kui ka naistel (Cuypers, Krokstad jt 2011), vaid ka rikastab inimest uue informatsiooni ja mõtteainega (mis on osa inimeste teadmistest ja arusaamadest, väärtushinnangutest ja maitse-eelistustest, aga ka eesmärkide kujunemisest läbi elu), võiks arvata, et see peaks avaldama mõju ka tema igapäevategemistele. Lähtudes sellest, et kultuuritarbimine tõstab inimese vaimset aktiivsust (Park 2011), võiks eeldada, et see avaldab mõju ka muudele tegemistele inimese igapäevaelus. Et seda kontrollida, olgu siinkohal välja pakutud hüpotees, et kultuuri tarbivad inimesed on üldiselt aktiivsemad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Aktiivsus võib väljenduda mitmesugustes tegevustes, näiteks aktiivses raamatute lugemises või aktiivses kaastöös vabatahtlikuna mõne organisatsiooni juures. Siinses artiklis on selleks aktiivsuse näitajaks valitud töö ja tööga seotud tegevustele kulunud päevane keskmine tundide arv, millel on kaudselt ka majanduslik mõõde. Tehtud töö hulk tähendab töö tegijatele üldjuhul seda, et nad saavad selle eest tasu, ja tööandjale seda, et peale töötajatele tehtud kulutuste peaks töö ka ettevõttele kasu tooma või aitama sellel muid eesmärke saavutada. Riigi tasandil tähendab see ühest küljest kodanikku, kellel on riigis hea elada, ja teisest küljest võiks suurem töö hulk anda kaudselt panuse näiteks riigi konkurentsivõime suurenemisse. Üksikisiku tasandil võiks päevas tööle pühendatud keskmise tundide arvu kaudselt ja lihtsustatult siduda ka näiteks inimese produktiivsusega, s.t mida rohkem tehakse tööd, seda rohkem on tulemust. Organisatsiooni produktiivsuse mõõtmiseks on sellest kindlasti vähe, sest seda mõõdetakse veel paljude muude teguritega. Siinne analüüs ei keskendu ainult tööturul aktiivsete inimeste harjumustele, vaid kõigile vähemalt kümneaastastele Eesti elanikele. Et töötavatel inimestel on töötundide arv suurem kui ametlikult mittetöötavatel inimestel, siis nende rühmade omavaheline võrdlemine inimeste aktiivsust silmas pidades ei annaks mingit olulist lisateavet ja oleks võib-olla ka eksitav. Seepärast keskendubki analüüs kultuuriasutustes käivate ja mittekäivate inimeste võrdlusele eri sotsiaalsetes rühmades. Statistikaamet tegi 2010. aastal ajakasutusuuringu, millest on võimalik saada andmeid inimeste päevase ajakasutuse kohta. Ajakasutuse päevikuuringust on peale muu informatsiooni võimalik leida andmeid ka selle kohta, kui palju inimesed keskmiselt päevas tööd teevad. Siinses analüüsis on töötegemisele pühendatud keskmist aega vaadatud kui inimeste aktiivsuse näitajat. Ajakasutusuuringus osalejad said täita päevikut ühe nädala jooksul, märkides sellesse kõik oma tegevused kümne minuti kaupa. Peale selle täitsid 7000 ajakasutusuuringus osalejat isikuankeedi, milles muu hulgas küsiti ka inimeste kultuuritarbimise ja kultuuritegevustes osalemise harjumuste kohta. Päevikusse said inimesed muude tegevuste kõrval märkida ka selle aja, mis nad kulutasid tööle ja tööga seotud tegevustele. Seda näitajat ei tohi segi ajada tööjõu-uuringus küsitava tööajaga, mida tahetakse teada üksnes neilt, kes on küsitlusele eelnenud nädalal töötanud vähemalt tunni, ja mida märgitakse ankeeti samuti tundides. Olgugi et tööaeg on kahtlemata suurem töötavatel inimestel, puudutab see vähemal määral ka teisi inimrühmi, kes on kas ametlikult töötud või mitteaktiivsed. Kuigi töötavate ja mittetöötvate inimeste aktiivsust ei ole mõttekas töötundide arvu mõõtes võrrelda, võib seda teha sellest hoolimata mõnede teiste omavahel võrreldavate sotsiaalsete rühmade puhul, eeldades, et selle aja, mis inimesed päevikusse töötegemise ja sellega seotud tegevuste alla märkisid, nad seda ka tegelikult tegid. Töö iseloom ja intensiivsus võivad inimesiti olla väga erinevad (mis jällegi teeb täpse aktiivsuse võrdlemise statistiliselt raskeks), ent aeg, mis nad töötegemisele kulutavad, on sealjuures neutraalne ja kõikehõlmav mõõde, mis näitab inimese keskendumist üht liiki tegevusele teatava MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 83
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING OF CULTURAL INSTITUTIONS aja jooksul. Palju töötamist tähendab ühtlasi seda, et inimesel on olemas nii füüsiline kui ka vaimne valmisolek ja motivatsioon (kas endast lähtuv või välistest teguritest tingitud). Vähem töötamist tähendab ka väiksemat valmisolekut ja motivatsiooni või nende puudumist. Rohket töötamist võib protestantliku maailmavaate kontekstis pidada omaette väärtuseks, aga sellel on olemas ka kindel majanduslik mõõde, kui töökulu mõõtühikuna kasutatakse selleks kuluvaid tunde. Tänapäeval on tööaeg enamasti ka seadusega reguleeritud. Eestis on näiteks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg 40 tundi ja Prantsusmaal 35 tundi nädalas. Inimeste aja analüüsimiseks on nende igapäevased tegevused jagatud viide peamisesse rühma. Peale tööle ja õpingutele kulunud aja vaadeldakse eraldi aktiivset, re-aktiivset ja passiivset vaba aja veetmist. Tööle kulunud aja alla on arvatud peale põhitöö ka talutööd, tööaeg teisel töökohal ja muu tööga seotud aeg. Tööaja sisse ei ole arvatud tööga seotud liikumine, mis tähendab näiteks tööleminekuks kulunud aega. Ajakasutusuuringu puhul (erinevalt tööjõu-uuringust) on tööaja sisse arvatud töö otsimisele kulunud aeg, mis on asjakohane, sest selle kaugem eemärk on nii nagu töö puhulgi raha teenida. Üldises plaanis on tööotsimisele kuluv aeg suhteliselt lühike, aga see on oluline näitaja töötavate ja mittetöötavate inimeste aktiivsuse võrdlemisel. Õpingute alla kuulub kõikvõimalik õppimistegevus, kuid mitte õppimisega seotud liikumine. Aktiivse vaba aja veetmise alla on arvatud hobide, kultuuritegevuste ja spordiga tegelemine ning mitmesugused osalustegevused, nagu vabatahtlik tegevus väljaspool kodu, osalemine koosolekutel, religioossetel sündmustel, aga ka külaskäigud ja muu sotsiaalne aktiivsus väljaspool kodu. Aktiivse vaba aja veetmise alla on üldjoontes koondatud need tegevused, mida inimesed teevad omal soovil enda vabast ajast ja millel on ka kindel intentsionaalne iseloom, s.t need on tegevused, millel on ka rohkem või vähem teadvustatud eesmärk või mis on seotud millegi poole pürgimisega. Re-aktiivse vaba aja tegevuste all on seevastu tegevused, mida inimesed teevad kas isiklikest või pere ja majapidamise vajadustest lähtuvalt, näiteks tegevused, mis puudutavad enda või mõne teise pereliikme eest hoolitsemist, majapidamise korrashoidu, ka eri tegevustega seotud liikumisi ja muid tegevusi, mida ollakse kas sunnitud tegema või mis puudutavad eraelukohustusi. Mitteaktiivse ehk passiivse vaba aja veetmise alla kuuluvad peale magamise ka muud tegevused, mis ei nõua erilist pingutust või kavatsust, nagu söömine ning suhtlemine perekonnaga ja telefonitsi, nii arvuti- kui ka muud mängud ja muud määratlemata vaba aja tegevused. Siia aga kuuluvad ka need tegevused, mis mõnes muus kontekstis võiks panna kas kultuuriliste või infotehnoloogiaga seotud tegevuste all, näiteks kodune arvutikasutamine ja telerivaatamine. Passiivset vaba aja veetmist aga ei peaks siinkohal vaatlema negatiivses tähenduses, s.t kui sisutult veedetud aega. Teatav arv unetunde ööpäevas on inimesele asendamatu ja ka pealtnäha jõude veedetud aeg võib olla vajalik enda kogumiseks, et saaks muul ajal aktiivselt vajalikke toiminguid teha. Negatiivsena saaks passiivset vaba aja veetmist vaadelda juhul, kui aktiivset ajaveetmist ei kaasneks sellega üldse. Selle analüüsi käigus on peamise näitajana vaadeldud kultuurisündmustel ja -asutustes käivate ja mittekäivate inimeste tööle kulunud aega. Õppimise ja vaba aja tegevuste analüüsile oleks vaja pühendada eraldi artikkel. Et kogumik keskendub meeste ja naiste harjumuste erinevustele, on selles artiklis esitatud näitajad sooti. Meeste ja naiste ööpäevane ajajaotus Vähemalt kümneaastaste meeste ja naiste ööpäevastes põhitegevustes on palju ühist, aga ka mõningad erinevused. Kui meestel on veidi rohkem mitteaktiivset vaba aja veetmist ja töötegevustele kuluvat aega, siis naistel jällegi aktiivset vaba aja veetmist ja re-aktiivseid tegevusi. 84 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2:
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4:
Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6:
SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8:
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 35 and 36: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 83: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 87 and 88: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 113 and 114: HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 129: MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool