MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE Samal ajal leidub inimesi (näiteks pensionärid ja töötud), kellel on liiga palju vaba aega ja kellel ei jätku oma päeva täitmiseks piisavalt mõttekaid tegevusi. Hoolimata vaba aja rohkusest, mis peaks suurendama heaolu, ei pruugi neil oma aja sisustamiseks olla küllalt raha või muid võimalusi. Ilmselt üks olulisemaid ajakasutust mõjutavaid tegureid on sugu. Naiste ja meeste ajakasutus näitab nende positsiooni ühiskonnas ja seda mõjutavad mitmesugused soostereotüübid. Eriti on stereotüübid juurdunud laste kasvatamisel ja tööjaotusel perekonnas. Meest nähakse endiselt kui peamist perekonna toimetuleku kindlustajat (Vainu jt 2010). Hoolimata võrdõiguslikkusest de jure on naiste ja meeste õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tegelikult erinevad ning sooline ebavõrdsus üsna levinud (ibid.). See ilmneb näiteks tööturul, tervises, hariduses ja pääsus otsustavatele kohtadele. Eesti naiste ja meeste palgaerinevus on üks Euroopa suuremaid ja tööturg sooliselt segregeeritud, s.t naised ja mehed töötavad erinevatel ametikohtadel ja tegevusaladel (Randoja 2008). Ebavõrdsus tööelus kandub edasi ka eraellu (Deding ja Lausten 2006), tuues kaasa soolise lõhe kodutöödes ja vabas ajas. Uuringud (Anxo ja Carlin 2004) on näidanud, et kodutöödele kulutatud aja ja naiste palga vahel on negatiivne seos – mida rohkem aega kulutab naine majapidamisele, seda väiksem on ta palk. Naiste suhteliselt madalam töötasu võrreldes meestega soodustab omakorda suuremat spetsialiseerumist kodutöödele. Meeste puhul palk ja kodutöödele kulutatud aeg omavahel seotud ei ole. Mida suurem aga on naise töötasu, seda vähem teeb ta majapidamistöid ja seda rohkem teeb neid töid tema partner (ibid.). Naiste ja meeste keskmine ööpäevane ajakasutus Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu (AKU) andmeid aastatest 1999–2000 ja 2009–2010 (edaspidi vastavalt 2000 ja 2010). Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Sellise lähenemise korral on tegevustele kulutatud koguaeg 24 tundi. Samal ajal võib ainult põhitegevuste jälgimine tegelikku tegevusele kulutatud aega alahinnata. Osa tegevusi võivad teistest rohkem teisejärgulised olla (s.t neid on võimalik teha teiste asjade kõrvalt). Levinuimad kõrvaltegevused on mitmesugused vaba aja veetmise viisid (televiisori vaatamine, raadio ja muusika kuulamine jms), teiste inimestega suhtlemine ja mõningad kodutööd (lastehoid). 2010. aastal kulutasid inimesed muude tegevuste kõrvalt näiteks lastehoiule 11 minutit, televiisori vaatamisele üle poole tunni, raadio ja muusika kuulamisele peaaegu tunni ja teistega suhtlemisele üle tunni päevas. Uuringud (Sayer 2007) on näidanud, et korraga mitme tegevuse ettevõtmine on eriti omane naistele. Naised tegid kõrvaltegevusena näiteks 20 minutit kauem kodutöid kui mehed. Seega võib naiste ja meeste tegelik ajakasutus ning sooline lõhe erineda ainult põhitegevustele kulutatud ajast. Joonisel nr 1 on näidatud, kui palju aega kulutavad keskmisel päeval Eesti naised ja mehed kaheksale peamisele tegevusele. Andmete tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See seletab, miks näiteks keskmine tasulisele tööle kulutatud aeg on tunduvalt lühem, kui võiks eeldada tavalisel tööpäeval tööga hõivatud inimese aja kohta. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest. MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 7
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE Joonis 1. Naiste ja meeste keskmine ajakasutus päevas, 2009–2010 Figure 1. Average time use in a day by females and males, 2009–2010 Naised Females Vaba aeg Leisure time 5,3 Vabatahtlik töö ja nõupidamised Volunteer work and meetings 0,2 Mehed Males Piiritlemata ajakasutus Unspecified time use 0,1 Majapidamine ja perekond Household and family care 4,1 Õppimine Study 0,5 Tundi päevas Hours in aday Tasuline töö Employment 2,7 Piiritlemata ajakasutus Unspecified time use 0,1 Vaba aeg Leisure time 6,1 Uni Sleep 8,9 Muu isiklik tegevus Other personal care 2,3 Uni Sleep 8,9 Vabatahtlik töö ja nõupidamised Volunteer work and meetings 0,2 Majapidamine ja perekond Household and family care 2,6 Õppimine Study 0,6 Tundi päevas Hours in aday Tasuline töö Employment 3,3 Muu isiklik tegevus Other personal care 2,2 Kõigil inimestel on kohustuste täitmiseks ja vajaduste rahuldamiseks päevas vaid 24 tundi. Osa sellest vähesest ajast tuleb kulutada igapäevastele vajadustele: magamisele, söömisele ja muudele isiklikele toimingutele. Kõige suurema osa ööpäevast võtabki enda alla uni. 2010. aastal veetis Eesti elanik magades keskmiselt 8 tundi ja 53 minutit ehk üle kolmandiku ööpäevast. Naiste ja meeste uneajas erinevusi ei olnud. Muudele isiklikele tegevustele, mille alla kuulusid näiteks söömine ja riidesse panemine, kulutati ööpäevas veidi üle kahe tunni. Kui sageli usutakse, et naistel kulub endale tunduvalt enam aega kui meestel, siis tegelikult on see vahe vaid kümme minutit. Riietumine, pesemine ja arstlikud tegevused hõlmavad naise päevast keskmiselt peaaegu tunni. Kõige suurem (20 minutit) oli sooline erinevus 15–24-aastaste noormeeste ja neidude vahel. Jättes kõrvale igapäevastele tegevustele kulutatud aja, jääb muudeks toimetusteks ja meelelahutuseks suhteliselt vähe aega, seega tuleb teha valikuid. Naised ja mehed juhinduvad nende valikute tegemisel erinevatest kriteeriumitest (Glorieuz ja Koelet 2002). Päeva planeerides arvestavad mehed kõigepealt tasulise töö ja vaba aja tegevustega. Ka naistele on tasuline töö tähtis, aga erinevalt meestest on neile vabast ajast olulisem kodus tehtav töö ja laste eest hoolitsemine (ibid.). Vaba aja olulisust meestele tõestab selle suur osatähtsus nende päevas. 2010. aastal kulutasid mehed vabale ajale magamise järel kõige rohkem aega – üle kuue tunni ehk neljandiku ööpäevast. Ka naistel oli vaba aeg päevas teisel kohal, kuid võrreldes meestega 8 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 11 and 12: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 59 and 60:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool