MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONCILING WORK AND FAMILY LIFE
Krillo (2007) järgi aitab osaajaga töötamine ettevõtetel majandustsüklitega paindlikult kohaneda:
majandustõusu tingimustes on osaajaga töötajate arvu suurendamise teel võimalik vältida (või
leevendada) tööjõupuudusest tulenevaid probleeme; majanduslanguse tingimustes on võimalik
töötajad (või osa neist) viia üle osalisele tööajale, hoides nii kokku tööjõukulusid ja säilitades
seejuures ettevõtte spetsiifikat tundvad töötajad. Teisalt võimaldab osaajaga töötamine tööd ja
pereelu paindlikult kombineerida neil, kes ei taha või ei saa täisajaga tööl käia (eelkõige
väikelaste emad, õppurid ja vanemaealised). (Krillo 2007) Osaajaga töötamist mõjutavad nii
institutsionaalsed kui ka nõudlus- ja pakkumispoolsed tegurid. Institutsionaalsed tegurid on
näiteks lastehoiuasutuste pakkumine, maksusüsteem ja lastetoetuste süsteem. Nõudluspoolsed
tegurid on paindlikkus, majanduse sektoriaalne jaotus ja vajatava tööjõu kvalifikatsioon.
Pakkumispoolsed tegurid on sugu, vanus, samuti laste olemasolu ja arv.
Eestis ei ole osaajaga töötamine kuigi levinud ei naiste ega meeste seas. 2010. aastal töötas
osaajaga 10% parimas tööeas (25–49-aastased) olevatest töötavatest naistest ja vaid 4%
samasugustest meestest. Euroopa Liidus (EL) keskmiselt töötas 2010. aastal osaajaga 29%
parimas tööeas töötavatest naistest. Enim töötasid osaajaga Hollandi (72%), Šveitsi (63%) ja
Saksamaa (46%) naised. Hollandis on lastehoiuteenuste korraldusel oluline mõju osaajaga
töötamisele ehk teisisõnu on lastehoiuvõimalused Hollandis organiseeritud nii, et naised peavad
täisajaga töö asemel käima tööl osaajaga (Hemerijck ja Visser 1999, viidatud Karu 2008 järgi).
Eesti naistega võrreldes veelgi vähem töötasid parimas tööeas naised osaajaga Leedus (8%),
Kreekas (9%), Slovakkias (4%) ja Bulgaarias (2%). Meestest töötas Eestis 2010. aastal osaajaga
veelgi vähem, vaid 4%. Samas olid osaajaga töötavad mehed ka mujal EL-is üsna harv nähtus.
EL-is keskmiselt töötas 2010. aastal osaajaga vaid 6% parimas tööeas olevatest töötavatest
meestest, vaid Hollandis ületas see näitaja 10% piiri. (Eurostat 2010)
Peale soo mõjutab osaajaga töötamist oluliselt ka laste arv leibkonnas. Parimas tööeas olevatel
meestel ja naistel oli see mõju vastupidine, s.t meeste hulgas oli osaajaga töötajaid vähem, kui
neil oli leibkonnas lapsi, ja naiste hulgas laste olemasolu korral enam. Kui meestel laste vanus
osaajaga töötamist oluliselt ei mõjutanud, siis naiste puhul eristusid teistest need, kelle
leibkonnas oli kuni kaheaastane laps. Nii väikeste lastega töötavatest naistest töötas osaajaga
ligi kolmandik. Vanemate lastega naiste hulgas oli osaajaga töötajate osatähtsus aga samas
suurusjärgus nagu töötavatel naistel vanuserühmas 25–49 tervikuna.
Joonis 6. Osaajaga töötamine a soo ja laste vanuse järgi, 2010
Figure 6. Working part-time a by sex and age of children, 2010
Leibkonnas pole lapsi
No children in the household
Leibkonnas 18-aastane laps
A child aged 18 in the household
Naised
Females
Mehed
Males
Leibkonnas 7–14-aastane laps
A child 7–14 years of age in the household
Leibkonnas 3–6-aastane laps
A child 3–6 years of age in the household
Leibkonnas kuni kaheaastane laps
A child up to two years of age in the household
%
0 5 10 15 20 25 30
a
25–49-aastased mehed ja naised.
a
Males and females aged 25–49.
Laste vanus leibkonnas mõjutas nii naiste kui ka meeste osaajaga töötamise põhjusi, kuid tegi
seda erinevalt. Meestel, kel olid leibkonnas väikesed lapsed (kuni kuueaastased), töötasid
osaajaga vaid sunnitud põhjustel, nagu tellimuste või töö vähesus või suutmatus leida täisajaga
tööd. Väga vähestel meestel oli põhjuseks vajadus hoolitseda laste eest ja seda olenemata
leibkonnas elavate laste vanusest. Vanemate lastega meestel olid osaajaga töötamiseks ka
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 67