MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONCILING WORK AND FAMILY LIFE TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE KUI NAISTE ÜLESANNE? Siim Krusell Sissejuhatus Ühiskonna jätkusuutlikkuse alustala on perekond kui sotsiaalne institutsioon, hoolimata tema pidevast muutumisest ajas. Perekonna puhul on üldjuhul normiks ka laste olemasolu ja selle normi muutudes muutub ka perekonna panus ühiskonna jätkusuutlikkuse tagajana küsitavaks. Perekonna enda jätkusuutlikkuse ja toimetuleku kindlustamiseks aga on oluline töötamine. Eesti tööjõu-uuringu järgi on üle poole Eesti elanikest tööga hõivatud ja kulutavad nädalas töötamisele märkimisväärse aja. Nädalas töötatakse keskmiselt ligi 40 tundi (täisajaga töötajad), peale selle kulutatakse arvestatav osa ajast töö ja kodu vahel liikumisele. Tähtis on nii tööl edukas olemine kui ka täisväärtuslik pereelu ning seega on võtmeküsimus, kas töö- ja pereelu ühitamine õnnestub. Euroopa kontekstis on riike, kus töö- ja pereelu ühitamise võimaldamine on oluline eesmärk tööturu- ning sotsiaal- ja perepoliitikas, ja on riike, kus sellele kuigi märkimisväärset tähelepanu ei pöörata. Põhjamaad (Rootsi, Soome ja Taani) on hea näide töö- ja pereelu küllaltki sujuvast ühitamisest. Seda võimaldavad hästi väljaarendatud avalikud teenused, sh lastehoiuteenused, ja tööturu paindlikkus, mis võimaldavad lapsevanematel pärast tööturult ajutiselt eemalolekut sinna kerge vaevaga tagasi pöörduda, soodustades ka tööaja ja -koha paindlikkust. Anglosaksi (Iirimaa, Suurbritannia) ja ka Lõuna-Euroopa maades (Itaalia, Portugal) aga kulgeb töö- ja pereelu ühitamine üsna suurte raskustega (Kotowska jt 2010). Seega on töö- ja pereelu ühitamise õnnestumisel oluline roll tööturu paindlikkusel, mis võib tähendada näiteks võimalusi reguleerida oma tööaega (ajapaindlikkus) ja -kohta (kohapaindlikkus). Peale selle eristatakse veel funktsionaalset ja lepingulist paindlikkust. Siinse artikli üks eesmärke on analüüsida töö- ja pereelu ühitamist just aja- ja kohapaindlikkuse seisukohast lähtudes. Tööturu paindlikkus võib mõjutada ka seda, kas võtta vastu otsus tööturult ajutiselt lahkuda, või seda, kui keeruline on laste kõrvalt tööle tagasi tulla. Tööle tagasitulek või sealt ajutiselt lahkumine ei olene siiski ainult sellest, kas tööturg on paindlik või mitte. Oluline koht on ka seadustel, mis otseselt puudutavad lastega kojujäämist ja samas ka tööelu paindlikku korraldamist ning kasutada olevaid lastehoiuvõimalusi, s.t kas lastehoiuvõimalusi on piisavalt ja kas pered saavad nende kasutamist endale lubada. Artiklis on seega analüüsitud ka tööturult ajutist lahkumist lapsehoolduspuhkuse tõttu, tööturule tagasipöördumist ja lastehoiuteenuste kasutamist. Naiste tööhõivet peetakse tänapäeval tavapäraseks nähtuseks ning rõhutatakse naiste ja meeste võrdseid võimalusi. Sellest hoolimata peetakse naise emarolli endiselt tähtsamaks kui tema töörolli (Ghysels 2004). Naiste võrdne koormus meestega palgatööl (ent madalam tasustamine), samal ajal aga suurem koormus koduses majapidamises ja üldine pooldav hoiak traditsiooniliste soorollide suhtes on tekitanud olukorra, kus töö- ja pereelu ühendamine on peamiselt naiste ülesanne (Hansson 1999). Sellele, et töö- ja pereelu ühitamine on pigem naiste ülesanne, viitavad ka joonisel nr 1 olevad andmed meeste ja naiste hõiveseisundi kohta. MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 59
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONCILING WORK AND FAMILY LIFE Joonis 1. Hõiveseisund soo ja leibkonnas olevate laste vanuse järgi, 2010 Figure 1. Labour status by sex and age of children in the household, 2010 Kokku Total Naised, leibkonnas kuni 18-aastane laps Females, a child up to 18 years of age in the household Mehed, leibkonnas kuni 18-aastane laps Males, a child up to 18 years of age in the household Naised, leibkonnas 7–14-aastane laps Females, a child 7–14 years of age in the household Mehed, leibkonnas 7–14-aastane laps Males, a child 7–14 years of age in the household Naised, leibkonnas 3–6-aastane laps Females, a child 3–6 years of age in the household Mehed, leibkonnas 3–6-aastane laps Males, a child 3–6 years of age in the household Naised, leibkonnas kuni 2-aastane laps Females, a child up to 2 years of age in the household Mehed, leibkonnas kuni 2-aastane laps Males, a child up to 2 years of age in the household % 0 20 40 60 80 100 Hõivatud Employed Töötud Unemployed Mitteaktiivsed Inactive Mehed, kelle leibkonnas oli kuni kaheaastane laps, olid hõivatuse poolest esirinnas – üle 84% neist olid hõivatud. Üle 80% oli hõivatuid kõigi nende meeste seas, kelle leibkonnas oli alaealisi lapsi. Naistest olid samal ajal tööturul kõige vähem aktiivsed just need, kellel oli leibkonnas kuni kaheaastane laps. Neist naistest oli hõivatud vaid 27% ja vaid 5% otsis tööd. 3–6-aastaste lastega leibkonnas aga tõusis naiste hõiveprotsent järsult ja oli 75%. Leibkondades, kus olid kooliealised lapsed, oli naiste hõiveprotsent meeste omaga sarnane. Väikseid lapsi kasvatavate naiste tööhõivet saaks suurendada paindlikumate töövormide kasutamine, paremad lastehoiuteenused või ka meeste suurem osalus just eelkooliealiste laste hooldusel. Naiste ja meeste hõiveseisundi erinevused viivad analüüsi keskse eesmärgi juurde – tuua esile paindlike töövormide kasutamine ja tööelu ühitamine laste eest hoolitsemisega just meeste ja naiste puhul eraldi. Artikli analüüs on tehtud Eesti tööjõu-uuringu tulemuste põhjal. Lapsehoolduspuhkusele jäämine ja kasutatavad lastehoiuteenused Lapsehoolduspuhkusele jäämine Lapsevanemate tööturule tagasitulekus mängib olulist rolli see, kuidas on korraldatud lastehoiuteenused ja kuidas reguleeritud lastega kojujäämine seadustega. Seadustes on määratletud eri tüüpi vanemapuhkused ja -hüvitised, mis võimaldavad vanematel tööelust mõneks ajaks kõrvale jääda, nt rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus lapse sünni korral, vanemahüvitis ja lapsehoolduspuhkus. Töö- ja pereelu ühitamist puudutab kõige enam vanemahüvitis ja lapsehoolduspuhkus. Lapsehoolduspuhkus antakse lapse emale või isale kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust võib anda ka lapse hooldajale, kui kumbki vanematest seda puhkust ei kasuta. Vanemahüvitis on lapse sünnist kuni 18 kuu vanuseks saamiseni ühele vanemale makstav hüvitis, mis kompenseerib tööst saamata jäänud tulu. Vanemahüvitist makstakse töötavale vanemale 100% ulatuses lapse sünnile eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Pärast vanemahüvitise lõppemist makstakse lapsehoolduspuhkusel olijale lapsehooldustasu. 60 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN'S HOME IS THE WORLD, WOMAN'S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2:
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4:
Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6:
SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8:
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9 and 10: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 59: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 63 and 64: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 111 and 112:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool