MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK Joonis 14. Meeste ja naiste osatähtsus kehamassiindeksi järgi, 2010 Figure 14. Percentages of males and females by body mass index, 2010 Alakaal Deficiency in weight Normaalkaal Normal weight Naised Females Mehed Males Ülekaal Overweight Rasvumine Obesity % 0 10 20 30 40 50 60 Ülekaalulisuse vastu aitab peale õige toitumise ka liikumine. Liikumine tervise eesmärgil ehk vabal ajal vähemalt pool tundi tervisesporti aitab samuti olulisel määral südamehaigusi ära hoida. Üldiselt kipub vanuse tõustes tervisespordi harrastajate osatähtus vähenema. Meeste ja naiste liikumisharrastuse põhiline erinevus on see, et mehed teevad naistest rohkem tervisesporti nooremas eas, kuid pärast 35. eluaastat on naised meestest aktiivsemad spordiharrastajad. Tervis ja töötamine Tervislik seisund mõjutab inimese töövõimet. Kehv tervis võib takistada sobiva töö leidmist ja töötamist. Samal ajal võib ka töötamine ise põhjustada tervise halvenemist. Eesti Kutsehaigete Liidu kohaselt on kutsehaigus tervisekahjustus, mille tunnus on pikkamööda, järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mis on põhjustatud töö laadist või töökeskkonna ohuteguritest, mis kestvad üle viie aasta. Üks töövõimet piiravaid tegureid on pikaajaline haigus. 2009. aastal oli 15–64-aastastest meestest pikaajalise haiguse tõttu töövõime piiratud 13%-l, naistest aga 12%-l. Haigused, mis töötamist enim segavad, on südame-, vererõhu- ja vereringehäired ning selja-, kaela- ja jalavaevused. Meestel segasid 2009. aastal töötamist kõige sagedamini selja- ja kaelavaevused (26%), jalavaevused (21%), vaimsed haigused või häired ning emotsiooni- ja närvihäired (15%). Naisi vaevavate haiguste järjestus on meeste omast pisut erinev. Esimesel kohal on samad tervisehäired mis meestel – selja- ja kaelavaevused (21%) –, kuid teisel kohal hoopis südame-, vererõhu- ja vereringehäired (20%) ning kolmandal kohal jalavaevused (16%). Töövõimet piirava haiguse võib põhjustada ka kutsehaigus. Selliseid mehi, kelle töövõimet piirab kutsehaigus, on 28% ja naisi 30%. Käte, jalgade ja selja- või kaelaprobleeme on rohkem töötlevas tööstuses hõivatud meestel ja naistel, põllumajanduses, ehituses ja veonduses meestel ning kaubanduses, avalikus halduses, hariduses ja tervishoius naistel. Südame- ja vereringehaiguseid on rohkem töötlevas tööstuses töötavatel meestel ja naistel, ehituses meestel, kaubanduses naistel, veonduses meestel ning avalikus halduses, hariduses ja tervishoius naistel. Vaimseid häireid ja stressi tuleb töötlevas tööstuses ette nii meestel kui ka naistel, kaubanduses ja hariduses naistel ning hingamisteede või kopsuhaiguseid töötlevas tööstuses meestel. Töövõimet piirav pikaajaline haigus on suurel osal inimestest kestnud üle kümne aasta. Meestest, kellel on töötamist piirav tervisehäire, on see olnud üle kümne aasta ligi pooltel ja naistest 42%-l. Viis kuni kümme aastat kestnud tervisehäire on viiendikul meestest ja veerandil naistest. Töökohtadel, mis on kohandatud osalise töövõime kaotanud inimeste jaoks, töötab vaid 5% meestest ja 3% naistest. Peamised töötamist piiravad asjaolud on tehtava töö liik ja hulk, MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 47
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK mõnevõrra vähem inimesi on piirava asjaoluna nimetanud raskusi töö ja kodu vahelisel liikumisel. Neid kolme töötamist piiravat asjaolu on sagedamini nimetanud mehed. Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis tabab inimest tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal või muul tööandja huvides tegutsemisel. Tööõnnetuseks ei arvestata õnnetust, mis juhtub teel tööle, see kuulub tavaliste õnnetusjuhtumite hulka. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2009. aastal 2939 ja 2010. aastal 3213 tööõnnetust. Tööjõu-uuringu andmetel juhtub vigastustega lõppevaid tööõnnetusi meeste seas umbes kolm korda sagedamini kui naiste seas. 14%-l meestest, kellega viimase aasta jooksul oli tööõnnetusi juhtunud, oli neid olnud kaks ja 8%-l lausa kolm. Tööõnnetused juhtusid peamiselt töötlevas tööstuses, veonduses ja ehituses. Meeste sagedasem tööõnnetustesse sattumine tuleb sellest, et mehed töötavadki rohkem sellistel ametikohtadel nagu ehitus ja transport, kus risk õnnetustesse sattuda on suhteliselt suurem. Naised töötavad rohkem kontoris ja kaupluses, kus õnnetuste oht on väiksem. Teine oluline põhjus on ka see, et naised töötavad meestest keskmiselt vähem tunde ja seetõttu viibivad tööl vähem aega, mistõttu õnnetustesse sattumise tõenäosus on väiksem (Dupre 2002). Pealegi on naised juba loomult alalhoidlikumad ja võtavad vähem riske kui mehed, sellepärast juhtub naistega ka vähem õnnetusi. Kokkuvõte Meeste ja naiste bioloogilised erinevused annavad ka erinevad eeldused tervisele. Ühiskonnas välja kujunenud sotsiaalsed rollid avaldavad mõju meeste ja naiste käitumisele ning sellest tulenevalt ka tervisele. Peale selle mõjutavad tervist mingil määral ka väliskeskkonna tegurid (kliima, elu- ja töökeskkond). Kõikide nende tegurite koosmõjul kujunebki välja iga inimese tervislik seisund. Ehkki poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, on meeste osatähtsus rahvastikus ometi väiksem kui naiste oma. See tuleb sellest, et mehed surevad naistest sagedamini nooremas eas. Peamine põhjus on meeste suurem suremus õnnetusjuhtumite tagajärjel. Meeste varajasema suremuse tõttu on ka meeste keskmine oodatav eluiga naiste omast umbes kümme aastat lühem. Tervena elavad naised meestest aga neli aastat kauem. Pikemast elueast hoolimata on naised oma tervise suhtes kriitilisemad. Naised ise hindavad oma tervist mõnevõrra halvemini kui mehed. Kõige paremini hindavad oma tervist kõrgharidusega inimesed. Algharidusega meeste ja naiste tervisehinnangute erinevused on kõige suuremad. Kõige kehvemaks hindavad oma tervist algharidusega naised. Eestlased hindavad oma tervist paremaks kui mitte-eestlased, nii mehed kui ka naised. Kõrgema sissetulekuga inimeste hulka kuulub kõige suurem osa hea tervisega inimestest ja kõige väiksem osa halva tervisega inimestest. Võrreldes tervisehinnanguid sissetulekuti, on hinnangud seda halvemad, mida madalam on sissetulek. Madalama sissetulekuga inimeste puhul suurenevad ka meeste ja naiste tervisehinnangute erinevused – madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvad naised hindavad oma tervist kõige halvemini. Tervisekäitumise puhul on siinses artiklis vaadeldud ühelt poolt seda, kas ja kui palju inimesed arsti juures käivad ja ravimeid tarbivad. Teiselt poolt aga on vaadeldud inimeste riskikäitumist, nagu suitsetamine, alkoholitarbimine ja ülekaalulisus, mis võivad põhjustada mitmesuguseid kroonilisi haigusi. Artiklist selgub, et naised käivad arsti juures sagedamini kui mehed, samuti tarvitavad nad rohkem ravimeid. Samal ajal on meeste hulgas kaks korda rohkem suitsetajaid ja kolm korda rohkem sagedasi alkoholitarvitajaid. Suitsetamist soodustab sotsiaalne staatus – rohkem suitsetavad madala haridustaseme ja madala sissetulekuga maal elavad inimesed. Alkoholitarbijaid aga on jällegi rohkem kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. Kehamassiindeksi järgi on normaalkaalus naisi rohkem kui normaalkaalus mehi ja ülekaalus mehi omakorda rohkem kui ülekaalus naisi. Samal ajal on liigses ülekaalus ehk rasvunud mehi ja naisi peaaegu võrdselt. 48 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 47: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 99 and 100:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool