MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK
naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Eesti rahvusest meeste hulgas on mõnevõrra
rohkem suitsetajaid kui mitte-eestlaste hulgas, naiste puhul aga on olukord vastupidine.
Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste
seas.
Põhjuseid, miks suitsetajaid on rohkem meeste ja madalama haridustasemega inimeste seas, on
mitu: teadmiste puudumine suitsetamise tagajärgede kohta, suhtumine ja väärtused, mis
mõjutavad inimese suitsetamisharjumusi, ning psühholoogiline stress, mis ajendab suitsetamise
alustamist või takistab suitsetamisest loobumist (Kunst jt 2002).
Liigne alkoholitarbimine aga suurendab tõenäosust haigestuda maksatsirroosi, mis võib samuti
lõppeda surmaga. Alkoholitarbimine suurendab ka õnnetustesse sattumise tõenäosust. Mehed
tarvitavad alkoholi naistest enam. 37% meestest tarvitavad alkoholi mõni kord nädalas, sama
sagedusega alkoholi tarbivaid naisi on aga 13% – peaaegu kolm korda vähem kui mehi. Üldse ei
tarbi alkoholi 8% meestest ja 13% naistest. Maal elavad mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui
linnas elavad mehed – 50% maal ja 40% linnas elavatest meestest tarbivad alkoholi mitu korda
nädalas. Ka maal elavad naised tarbivad alkoholi linnas elavatest naistest rohkem. Mitu korda
nädalas tarbib alkoholi 16% maa- ja 12% linnanaistest.
Sellele, et suitsetamine ja alkoholitarbimine on maal levinum kui linnas, annavad tõestust ka
leibkonna eelarve uuringu tulemused, mille kohaselt tubakatoodetele ja alkoholile tehtavad
kulutused on maapiirkondades mõnevõrra suuremad kui linnades ja seda nii kulutuste suuruse
kui ka osatähtsuse poolest.
Meestest tarvitavad kõige vähem alkoholi keskharidusega ja kõige rohkem keskeriharidusega
mehed. Naiste hulgas on alkoholitarbijaid kõige rohkem aga kõrgharidusega naiste seas. Eesti
rahvusest mehed ja naised on suuremad alkoholitarbijad kui mitte-eestlased. Alkoholitarbimise
suurenemist mõjutab ka sissetulek – alkoholitarvitajaid on rohkem kõrgema sissetulekuga meeste
ja naiste hulgas.
Alkoholitarvitamise järel tehakse sageli valesid otsuseid, mis põhjustab riskikäitumist, eriti just
meestel, ja see võib lõppeda õnnetusega. Sellise käitumise üks näiteid on mootorsõiduki
juhtimine alkoholijoobes. Mehed asuvad pärast alkoholitarbimist autorooli sagedamini kui naised.
Tervisekäitumisuuringu järgi oli viimase aasta jooksul korduvalt pärast alkoholitarbimist rooli
istunud 3,4% 16–64-aastastest meestest ja 0,3% samas eas naistest. Kõige rohkem on
alkoholijoobes autojuhte 25–34-aastaste seas – meestest lausa 7,2%, naistest 0,3%.
Kehamassiindeks, mis näitab pikkuse ja kaalu suhet, on tänapäeval väga oluline tervisekäitumise
näitaja, sest ülekaal soodustab haigestumist mitmesse haigusesse, nagu südameveresoonkonnahaigused
ja diabeet. Nii nagu paljudes teistes lääneriikides suureneb ka Eestis
ülekaaluliste inimeste hulk pidevalt. Samal ajal saavad inimesed ülekaalust hoidudes ise
südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist olulisel määral vähendada.
Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseuuringu andmetel suureneb vanuse tõustes ülekaaluliste
inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks
18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab
normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba
veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses
55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks
25,0–29,9) mehi on igas vanuserühmas rohkem kui ülekaalulisi naisi. Vanuses 55–64 on
ülekaalulisi mehi 45% ja ülekaalulisi naisi 42%. Rasvunud (kehamassiindeks üle 30) on 4%
16–24-aastastest meestest ja 3% samaealistest naistest. Vanusega rasvunute osatähtsus
suureneb ja vanuses 55–64 aastat on rasvunud veerand meestest ja kolmandik naistest.
46
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?