MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK
Pikaajaline haigus võib, aga ei pruugi takistada inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Seetõttu on
neid, kelle igapäevategevused on terviseprobleemide tõttu piiratud, vähem kui pikaajalise
haigusega inimesi. Vähemalt 16-aastaste hulgas on tervisest tingitud igapäevategevuse
piirangutega naisi mõnevõrra rohkem kui mehi. Nii olid 2010. aastal suurel või mõningal määral
piiratud 27% meeste ja 33% naiste igapäevategemised. Kõrvutades mehi ja naisi vanuserühmiti,
siis kuni 64-aastasteni on meeste ja naiste jaotus sarnane, kuid üle 65-aastaste seas on
erinevused suuremad ja seda meeste kasuks, s.t mehi piirab tervis vähem kui naisi. Üle
65-aastastest meestest on tervisest tulenevaid suuremaid või väiksemaid piiranguid 62%-l ja
naistest 70%-l.
Kehtiv puude raskusaste ehk ametlik puue on 10%-l rahvastikust (2011. aasta 1. jaanuari
seisuga). Puudega inimeste arv on viimastel aastatel tasapisi, kuid pidevalt suurenenud. Selle
üks põhjuseid on kindlasti rahvastiku vananemine, ehkki puudega inimeste arv on kasvanud
kõikides vanuserühmades. Viimastel aastatel on puudega inimeste arvu kasv olnud osaliselt
seotud ka majandusraskustega – puudega inimesed saavad riigilt sotsiaaltoetust, mistõttu üha
rohkem puudega inimesi on hakanud end arvele võtma.
Puudega naisi on mõnevõrra rohkem kui puudega mehi. 2011. aasta alguses oli kehtiva puude
raskusastmega 11% naistest ja 8% meestest. Kui aga vaadata mehi ja naisi vanuse järgi, siis
tuleb välja, et kuni vanuseni 62 aastat on puudega naisi tegelikult vähem kui puudega mehi ja
alles alates vanusest 63 aastat ületab puudega naiste osatähtsus kogurahvastikus puudega
meeste oma. Selle põhjus on, et suurem osa puudega inimesi ongi selles vanuses – 67%
puudega naistest ja 46% puudega meestest on üle 63 aasta vanused.
Tervisekäitumine
Tervisekäitumine on inimese tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks,
olenemata inimese terviseseisundist ja sellest, kas see tegevus on lõppkokkuvõttes objektiivselt
efektiivne või mitte (Rahvastiku … 2008). Uuringud on näidanud, et mehed ja naised kasutavad
pakutavaid tervishoiuteenuseid erinevalt (Wilkins jt 2008). Bioloogiliste erinevuste tõttu on meeste
ja naiste terviseprobleemid erilaadsed või avalduvad erinevalt ja seetõttu on ka vajadus tervishoiuteenuste
järele erinev.
Perearstiabi on kõigile ravikindlustatud inimestele tagatud ilma lisatasuta (Esmatasandi … 2008).
2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi (Tekkel ja Veideman
2011) kasutavad naised arstiabi rohkem kui mehed. Perearsti juures oli uuringule eelnenud 12
kuu jooksul käinud kolmveerand naistest ja kaks kolmandikku meestest (vt joonis nr 13). Aasta
jooksul käisid mehed perearsti juures keskmiselt 1,9 korda, naised aga 2,4 korda. Samal ajal on
nende hulgas, kes arsti juures ei käinud, ka neid, kes perearstiabi vajasid, kuid mingil põhjusel
seda ei saanud. Sotsiaaluuringu kohaselt ei saanud 2009. aastal perearstiabi vajanutest abi nii
2% meestest kui ka naistest. Põhjused, miks perearstile ei saadud, aga on meeste ja naiste
puhul küllaltki erinevad. Meestel oli peamine põhjus ravikindlustuse puudumine (38%), naiste
seas oli sama põhjus 8%-l. Naistel oli levinuim perearstiabist ilmajäämise põhjus liiga pikk
ootejärjekord (46%), meestel oli see põhjus teisel kohal (23%). Naistel oli põhjustest teisel kohal
aga arstipunkti kaugus ja sinna pääsemise raskused, mida pidas probleemiks 16% naistest ja
vaid 7% meestest.
44
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?