MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE employment. The decrease in the length of household work for each minute of paid work is greater for women than it is for men. The results regarding weekends are quite similar. Assuming that other parameters remain unchanged, women spend 78 minutes more than men on household tasks. The time spent by men on household care is influenced by the presence of children of pre-school age more at weekends than on workdays. Such a result could be expected, because a half of the time spent by men on childcare is spent on social childcare, which is more important at weekends. Every additional minute spent on employment reduces the time spent on household chores by 0.3 minutes. This correlation is stronger in case of women. However, the time spent on employment is shorter at weekends and equals zero for the majority of people. (Table 2) Summary People’s time use differs by sex at each stage of life. Women spend less time than men on employment and more time on household and family care. As employment and household work are still assigned different values, such specialisation creates social and financial consequences for women. Women pay a price for that in their wages and in available leisure time. Women tend to have less unoccupied time than men. Even though the gender gap with regard to paid and unpaid work has decreased over the last ten years, differences in the total committed time have remained unchanged. Considering the time spent on employment and household care, women’s total commited time in a day is almost an hour longer than that of men of similar age, labour status, education and other parameters. In addition, time use is influenced by labour status as well as by the existence and age of children. Children’s age is especially influential on women’s total working time and, in particular, the time spent on household and family care – younger children mean longer working days for women. Women perform more household tasks than men, even if the amount of time spent on employment is equal. However, the more time people spend on employment, the less time they have available for household work. One hour of paid work reduces the time spent on household chores by 18 minutes. The impact of employment on the time spent on household care is greater in the case of women. The amount and division of household tasks can be influenced by various employment policies, such as regulation of working hours or establishment of the length of parental leave and the rules for granting such leave. If men spend less time on employment, this results in a more even division of household tasks (McGinnity and Russell 2008). Long periods of time spent on employment prevent men from being more involved in childcare and household chores. Measures to achieve greater gender equality at home include, for instance, paid parental leave and paternity leave as well as more flexible working arrangements in ‘males’ occupations’. Provision of childcare services by the state may not have a direct impact on inequality in household work, but it offers women a greater range of options and enables them to spend more time on employment. It is also likely to reduce the amount of time spent by women on household tasks. Consequently, strategies that contribute to equality in employment can also reduce inequality in home life. Reduction of inequality in the time use of women and men is necessary to change social attitudes to and views on the gender norms and valuation of unpaid work. MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 35
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CAPACITY FOR WORK TERVIS JA TÖÖVÕIME Jaana Rahno Sissejuhatus Mis on üldse tervis? Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Teisisõnu, inimese tervislik seisund on väga subjektiivne. Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend (Rahvastiku … 2008). Ainult inimene ise tunneb oma tervist kõige paremini ja saab sellele hinnangu anda. Samal ajal võivad sarnase tervisliku seisundiga inimesed enda tervist hinnata täiesti erinevalt. Tervis on inimese tähtsaim vara ja rahva tervis on ka rahva edasikestmise eeldus. Tervislikust seisundist oleneb inimese tegutsemisvõime ja tervem rahvas on tootlikum. Tervem tööjõud on ka paindlikum ja suudab paremini kohaneda muutuvate tingimustega, samuti väheneb tööjõu voolavus. Kehv tervis seevastu võib piirata täisväärtusliku elu elamist ja töötamist, samuti vähendab see töövõimeliste inimeste arvu, töötavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust (Rahvastiku … 2008). Riik on viimastel aastatel pööranud järjest rohkem tähelepanu inimeste tervisekäitumise parandamisele, näiteks tubaka- ja alkoholivastaste reklaamidega. Samuti on palju tähelepanu pööratud vajadusele toituda tervislikult ja harrastada tervisesporti. Õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks või võimalike vigastuste vältimiseks on välja antud vastavaid õigusakte (suitsuandurite kohustuslikkus, turvavarustuse kasutamise kohustus autos, kiivri kandmise kohustus kaherattalisega sõites jne). Seega on riigi panus inimeste tervise kaitseks olnud juba üsna suur ja seda kõike on tehtud selleks, et inimesed oleksid tervemad, sest kui rahvas on tervem, vähenevad ka tervishoiukulutused. Siiski saab enda tervise ja heaolu eest hoolitseda ainult inimene ise oma tegevuse ja käitumisega. Tervist mõjutab inimese tervisekäitumine ehk inimese valikud, tema sotsiaalne keskkond ja sotsiaal-majanduslikud tegurid, kuid olulist rolli mängivad ka geneetilised ja bioloogilised, sealhulgas soolised eeldused (Lai 2010). Meeste ja naiste tervise erinevusi mõjutavad ühelt poolt soost tulenevad bioloogilised erinevused ning teiselt poolt meeste ja naiste erinev tervisekäitumine. Just soost tulenevaid tervise ja tervisekäitumise erinevusi siinses artiklis ongi vaadeldud. WHO on selle kohta, kuidas sugu on seotud tervisega, öelnud nii: ühiskond kirjutab meestele ja naistele ette erinevaid rolle erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Meestel ja naistel on erinevad võimalused ja vahendid ning ka nende otsused terviseteemadel on erinevad, näiteks haigestumise korral abi otsimine. Soorollid määravad ära ka sotsiaalse ja majandusliku käitumise, mis samuti mõjutavad meeste ja naiste terviseriske. (Gender … 2011) Käesolev artikkel algab demograafilise ülevaatega sellest, kuidas meeste ja naiste osatähtsus rahvastikus vanuseti erineb ning mis on selle põhjus. Sellele järgneb meeste ja naiste suremuse ja surmapõhjuste võrdlus. Üle on vaadatud ka oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad. Artikli järgmine osa keskendub juba põhiliselt meeste ja naiste terviseseisundi erinevustele. Kõigepealt on antud põhjalikum ülevaade meeste ja naiste tervisehinnangutest vanuse, perekonnaseisu, hariduse, elukoha, rahvuse ja sissetuleku järgi. Käsitlemist leiab ka see osa rahvastikust, kellel on mõni pikaajaline haigus ja kelle igapäevategevused on terviseprobleemide tõttu piiratud ning kellel on kehtiv puude raskusaste. Edasi räägib artikkel meeste ja naiste tervisekäitumisest arstiabi kasutamise ja selle kättesaadavuse aspektist ning ravimite tarvitamise erinevustest. Samuti tuleb tervisekäitumise uurimisel kindlasti võrrelda meeste ja naiste suitsetamisharjumusi ning alkoholitarbimist, mis mõjutavad tervist väga suurel määral. Vaatluse all on ka meeste ja naiste kehamassiindeks, mis tegelikult on tervisekäitumise tulemus. 36 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 35: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 39 and 40: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool