MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE
Kokkuvõte
Sooti erineb inimeste ajakasutus igas eluetapis. Võrreldes meestega pühendavad naised vähem
aega tasulisele tööle ja rohkem majapidamisele ja perekonnale. Et tasustatud tööl ja kodutöödel
on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised
maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega.
Kuigi viimase kümne aasta jooksul on sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul
vähenenud, on erinevused kogutöömahus jäänud samaks. Kui arvestada tasulisele tööle ja
majapidamisele kulutatud aega, on naiste päevane kogutööaeg sama vanuse, hõivestaatuse,
hariduse jm tunnusega meeste omast ligi tunni võrra pikem. Samuti mõjutab ajakasutust
hõivestaatus ning laste olemasolu ja vanus. Laste vanusel on eriti suur mõju naiste
kogutöömahule, eriti majapidamistöödele ja perekonnale pühendatavale ajale – mida väiksemad
on lapsed, seda pikemad on naiste tööpäevad. Naised teevad meestest rohkem kodutöid isegi
siis, kui nad kulutavad tasulisele tööle sama palju aega kui vastassugu. Mida rohkem aga teevad
inimesed tasulist tööd, seda vähem aega jääb neil kodutöödeks. Tunniajalise töötamise kohta
väheneb majapidamistöödele kuluv aeg 18 minutit. Tasulise töö mõju kodutööde kestusele on
suurem naistel.
Kodutööde mahtu ja jaotust saab mõjutada eri tööhõivepoliitikatega, näiteks töötundide
reguleerimise või lapsehoolduspuhkuse pikkuse ja selle saamise reeglite määramisega. Kui
mehed teevad vähem tasulist tööd, on kodutööde jagamine leibkonnas võrdsem (McGinnity ja
Russell 2008). Meeste pikk tasulisel tööl veedetud aeg takistab neil lastehoius ja
majapidamistöödes osalemist. Selleks et saavutada koduseinte vahel suurem sooline võrdsus,
on näiteks tasustatud lapsehooldus- ja isapuhkus ning paindlikumad töövõimalused nn meeste
ametites. Riigi pakutavad lastehoiuteenused ei pruugi otseselt mõjutada ebavõrdsust
kodutöödes, kuid see pakub naistele rohkem valikuvõimalusi ja lubab kulutada rohkem aega
tasulisele tööle. See omakorda vähendab tõenäoliselt naiste kodutööde mahtu. Seega
vähendavad strateegiad, mis aitavad kaasa võrdsusele tööelus, ebavõrdsust ka koduses elus.
Ebavõrduse vähendamiseks naiste ja meeste ajakasutuses on aga vajalik, et muutuks ka
ühiskonna suhtumine soonormidesse ja tasustamata töö väärtustamisse.
Allikad
Sources
Aliaga, C., Winqvist, K. (2003). How women and men spend their time. Results from 13 European
countries. – Statistics in Focus, theme 3, No 12.
Anxo, D., Carlin, P. (2004). Intra-family time allocation to housework – French evidence. –
Electronic International Journal of Time Use Research, Vol 1, No 1, pp. 14–36.
Becker, G. S. (1965). A Theory of the Allocation of Time. – The Economic Journal, Vol 75,
No 299 (Sep., 1965), pp. 493–517.
Becker, G. (1991). A treatise on the family. Cambridge, Massachusetts: Harvard University
Press.
Bianchi, S. M., Robinson, J. P., Milkie, M. A. (2007). Changing Rhythms of American Family Life.
Russell Sage Foundation.
Bittman, M., Wajcman, J. (1999). The rush hour. The quality of leisure time and gender equity.
SPRC Discussion Paper No 97.
Bittman, M. (2004). Parenting and employment. What time-use surveys show. – Family time: the
social organization of care. / Ed. N. Folbre, M. Bittman. New York: Routledge, pp. 152–170.
Deding, M., Lausten, M. (2006). Choosing between his time and her time? Paid and unpaid work
of Danish couples. – Electronic International Journal of Time Use Research, Vol 3, No 1,
pp. 28–48.
22
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?