MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE osatähtsus suureneb nädalavahetusel. Iga lisandunud tasulisel tööl veedetud minut vähendab kodutööde aega 0,3 minuti võrra. See seos on tugevam naiste puhul. Samal ajal on tasulisele tööle kuluv aeg nädalavahetuseti lühem ja enamik inimesi ei tee nädalavahetusel üldse tasustatud tööd. Tabel 2. Majapidamisele ja perekonnale kuluvat aega mõjutavad karakteristikud, 2009–2010 a Table 2. Characteristics influencing the time spent on household and family care, 2009–2010 a Nädala sees Nädalavahetusel On weekdays At weekend Mehed ja Mehed Naised Mehed ja Mehed Naised naised naised Males and Males Females Males and Males Females females females Vabaliige 163,6 b 169,3 b 218,4 b 93,0 b 109,6 b 148,4 b Intercept Sugu Sex Naine 69,8 b – – 78,4 b – – Female Vanuserühm Age group 10–14 –52,0 b –36,6 b –63,5 b –42,7 b –32,2 –51,8 b 10–14 25–44 64,0 b 46,2 b 81,2 b 80,8 b 66,1 b 94,7 b 25–44 45–64 62,6 b 52,4 b 80,2 b 117,6 b 97,8 b 140,1 b 45–64 65+ 62,1 b 72,4 b 67,4 b 96,0 b 103,3 b 105,0 b 65 and older Haridustase Educational level Teise taseme haridus 25,9 b 17,6 b 30,7 b 29,1 b 25,1 b 31,7 b Upper secondary education Kolmanda taseme haridus 30,2 b 23,2 b 30,4 b 35,4 b 37,9 b 29,0 b Tertiary education Noorima leibkonnaliikme vanus Age of the youngest household member 0–6 72,1 b 26,8 b 105,9 b 76,8 b 40,4 b 109,0 b 0–6 7–17 19,7 b 8,3 29,9 b 3,5 –4,7 14,0 7–17 Elukoht Place of residence Linn –17,5 b –21,9 b –12,3 –12,2 b –8,8 –12,6 Urban settlement Perekonnaseis Marital status Abielus (ka vabaabielus) 49,9 b 42,6 b 55,6 b 46,3 b 37,2 b 54,5 b Married (also in cohabitation) Muu (lesk, lahutatud jms) 31,9 b 61,7 b 22,8 b 30,8 b 62,4 b 24,4 b Other marital status (widowed, divorced, etc.) Eluruumi tüüp Type of dwelling Mitmepereelamu –17,8 –19,7 –20,3 –18,8 –23,9 -16,0 Two-family dwelling, terraced house Korterelamu –33,1 b –38,3 b –28,1 b –35,6 b –40,8 b –30,5 b Apartment or room in a residential building Muu eluruum –70,1 b –157,9 b –9,6 –87,5 b –205,3 b 0,8 Other type of dwelling Rahvus Ethnic nationality Eestlane –3,2 4,6 –6,8 8,8 11,3 9,1 Estonian Tasulise töö aeg –0,3 b -0,3 b –0,4 b –0,3 b –0,2 b –0,3 b Time in employment R-ruut 0,455 0,367 0,486 0,312 0,234 0,316 R-squared a Võrdlusrühmad on järgmised: mees, 15–24-aastane, esimese taseme haridus, ilma lasteta, elukoht maal, vallaline, pereelamu, mitte-eestlane. b Regressioonikordajad on olulised nivool
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE Kokkuvõte Sooti erineb inimeste ajakasutus igas eluetapis. Võrreldes meestega pühendavad naised vähem aega tasulisele tööle ja rohkem majapidamisele ja perekonnale. Et tasustatud tööl ja kodutöödel on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul vähenenud, on erinevused kogutöömahus jäänud samaks. Kui arvestada tasulisele tööle ja majapidamisele kulutatud aega, on naiste päevane kogutööaeg sama vanuse, hõivestaatuse, hariduse jm tunnusega meeste omast ligi tunni võrra pikem. Samuti mõjutab ajakasutust hõivestaatus ning laste olemasolu ja vanus. Laste vanusel on eriti suur mõju naiste kogutöömahule, eriti majapidamistöödele ja perekonnale pühendatavale ajale – mida väiksemad on lapsed, seda pikemad on naiste tööpäevad. Naised teevad meestest rohkem kodutöid isegi siis, kui nad kulutavad tasulisele tööle sama palju aega kui vastassugu. Mida rohkem aga teevad inimesed tasulist tööd, seda vähem aega jääb neil kodutöödeks. Tunniajalise töötamise kohta väheneb majapidamistöödele kuluv aeg 18 minutit. Tasulise töö mõju kodutööde kestusele on suurem naistel. Kodutööde mahtu ja jaotust saab mõjutada eri tööhõivepoliitikatega, näiteks töötundide reguleerimise või lapsehoolduspuhkuse pikkuse ja selle saamise reeglite määramisega. Kui mehed teevad vähem tasulist tööd, on kodutööde jagamine leibkonnas võrdsem (McGinnity ja Russell 2008). Meeste pikk tasulisel tööl veedetud aeg takistab neil lastehoius ja majapidamistöödes osalemist. Selleks et saavutada koduseinte vahel suurem sooline võrdsus, on näiteks tasustatud lapsehooldus- ja isapuhkus ning paindlikumad töövõimalused nn meeste ametites. Riigi pakutavad lastehoiuteenused ei pruugi otseselt mõjutada ebavõrdsust kodutöödes, kuid see pakub naistele rohkem valikuvõimalusi ja lubab kulutada rohkem aega tasulisele tööle. See omakorda vähendab tõenäoliselt naiste kodutööde mahtu. Seega vähendavad strateegiad, mis aitavad kaasa võrdsusele tööelus, ebavõrdsust ka koduses elus. Ebavõrduse vähendamiseks naiste ja meeste ajakasutuses on aga vajalik, et muutuks ka ühiskonna suhtumine soonormidesse ja tasustamata töö väärtustamisse. Allikad Sources Aliaga, C., Winqvist, K. (2003). How women and men spend their time. Results from 13 European countries. – Statistics in Focus, theme 3, No 12. Anxo, D., Carlin, P. (2004). Intra-family time allocation to housework – French evidence. – Electronic International Journal of Time Use Research, Vol 1, No 1, pp. 14–36. Becker, G. S. (1965). A Theory of the Allocation of Time. – The Economic Journal, Vol 75, No 299 (Sep., 1965), pp. 493–517. Becker, G. (1991). A treatise on the family. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press. Bianchi, S. M., Robinson, J. P., Milkie, M. A. (2007). Changing Rhythms of American Family Life. Russell Sage Foundation. Bittman, M., Wajcman, J. (1999). The rush hour. The quality of leisure time and gender equity. SPRC Discussion Paper No 97. Bittman, M. (2004). Parenting and employment. What time-use surveys show. – Family time: the social organization of care. / Ed. N. Folbre, M. Bittman. New York: Routledge, pp. 152–170. Deding, M., Lausten, M. (2006). Choosing between his time and her time? Paid and unpaid work of Danish couples. – Electronic International Journal of Time Use Research, Vol 3, No 1, pp. 28–48. 22 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 21: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 73 and 74:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool