MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE Meestel ei kulu teatavatele majapidamistöödele keskmiselt palju vähem aega kui naistel mitte seetõttu, et nad neid tegevusi lühemalt teevad, vaid seepärast, et meeste seas on majapidamistöödega tegelejate osatähtsus palju väiksem kui naistel. 2010. aastal oli vähemalt ühte kodutööd teinud 93% naistest ja 80% meestest. Kui söögivalmistamisega oli tegelenud enamik naisi (84%), siis meestest vaid pooled (46%). Üsna suur sooline lõhe oli ka koristamises – naistest tegeles sellega 60% ja meestest 36%. Võrreldes meestega tegelesid naised kaks korda sagedamini lastehoiu ja täiskasvanu hooldamisega ja üle kuue korra rohkem riiete eest hoolitsemisega. Meeste seas oli peaaegu kuus korda enam aga ehitajaid ja parandajaid. Ülejäänud kodutöödes osalesid mehed ja naised üsna võrdselt. Kui jätta keskmise ajakasutuse arvutusest välja need, kes mõne tegevusega üldse ei tegelenud, jaguneb meeste ja naiste kodutöödele kuluv aeg palju ühtlasemalt (vt joonis nr 8). Naised kulutavad meestest rohkem aega lapsehoidmisele, söögivalmistamisele ja riiete eest hoolitsemisele. Mehed veedavad rohkem aega ehitades, parandades ja koristades. Et majapidamise korrashoiu alla koondub peale eluruumi koristamise ka õue ja aia puhastamine, kütmise ja veevarustusega seotud tegevused ning majapidamistarvete korrashoid, võib arvata, et meeste pikem koristamisaeg on seotud pigem nende tegevustega. Kõige rohkem aega kulutavad mehed ehitamisele ja parandamisele, naistel võtab enim aega lapsehoidmine. Naised, kes tegelesid lapsehoidmisega, kulutavad sellele keskmiselt üle kahe tunni päevas. Meestel kulub selleks naistest kolmveerand tundi vähem. Meestel jääb lastega tegelemise aeg naiste omast lühemaks eelkõige seetõttu, et nende aeg kulub rohkem tasulisele tööle. Joonis 8. Majapidamise ja perekonnaga tegelenud naiste ja meeste keskmine ajakasutus päevas, 2009–2010 Figure 8. Average daily time use of females and males who performed household and family care activities, 2009–2010 Lapsehoidmine Childcare Ehitamine ja parandamine Construction and repairs Aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine Gardening and pet care Söögitegemine Food management Riiete valmistamine ja hooldamine Making of and care for textiles Majapidamise korrashoid Household upkeep Täiskasvanu hooldamine Help to an adult family member Ostmine ja teenindus Shopping and services Majapidamise ja perekonnaga seotud liikumine Travel related to household and family care Majapidamise juhtimine Household management 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 Naised Females Mehed Males Tundi päevas Hoursinaday Tänapäeval tähendab lastehoid palju rohkemat kui lihtsalt laste valvamist ja nende eest füüsilist hoolitsemist. Ühiskonnas on loodud nn hea ema ja isa standard, millele vanemad vastata püüavad (Schneider 2010). Kuigi uuringud on näidanud, et tegelikult pole lastehoiule pühendatud aja kestus muutunud, tunnevad naised ise, et nad ei pühenda sellele piisavalt aega (Bianchi jt 2007). Muutunud on ka ootused isadele, kel on samuti raskusi töö- ja pereelu ühitamisega (Haas, Hwang ja Russell 2000, viidatud O’Brien 2006 järgi). Tänapäeval oodatakse isadelt, et nad oleksid aktiivsed nii lastega tegelemisel kui ka sissetuleku teenimisel (Day, Lewis, O’Brien ja Lamb 2004, viidatud O’Brien 2006 järgi). MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 19
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on lastehoiuga tegelenud naistel ja meestel lastehoiule pühendatud aeg veidi pikenenud. Kui 2000. aastal kulus meestel selleks keskmiselt tund ja naistel veidi alla kahe tunni päevas, siis 2010. aastal tegelesid naised lastega keskmiselt 2,5 tundi ja mehed üle pooleteise tunni päevas (vt joonis nr 9). Peale sooliste erinevuste lastehoiule kulutatava aja pikkuses erinevad sooti ka lastehoiutüübid. Naised tegelevad meestest märksa rohkem laste füüsilise hoidmise ja nende järele vaatamisega. Laste sotsiaalsele hoidmisele, mille alla kuulub lapse õpetamine, talle ettelugemine, temaga mängimine ja rääkimine, tema saatmine ja transportimine, kulub naistel ja meestel umbes sama palju aega. Joonis 9. Lastehoiuga tegelenud naiste ja meeste keskmine ajakasutus päevas, 2009–2010 Figure 9. Average daily time use of females and males who performed childcare activities, 2009–2010 Tundi päevas Hours in a day 2,5 Laste füüsiline hoidmine Physical care for children 2,0 Laste sotsiaalne hoidmine Social care for children 1,5 Lastehoid kokku Childcare total 1,0 0,5 0 Mehed Males Naised Females Kodutööde jagamise üks võtmeküsimusi on, kas kodutöödele kulutatud aeg erineb sooti juhul, kui nii mehed kui ka naised teevad sama palju tasustatud tööd. Soolisi erinevusi majapidamisele ja perekonnale kuluvas ajas ja seda aega mõjutavaid tegureid näitab regressioonimudel (vt tabel nr 2). Nii nagu kogutöö mudeli puhul analüüsitakse ka siin soo, vanuse, haridustaseme, laste vanuse, elukoha ja perekonnaseisu mõju ajale, mis kodutöödele kulub. Peale selle on vaatluse all rahvus, leibkonna eluruumi tüüp ja tasulisele tööle kulutatud tundide arv. Juhul kui naised ja mehed teevad tasulist tööd ühepalju, siis muude tunnuste samaks jäädes kulutavad naised nädala sees kodutöödele üle tunni aja (70 min) rohkem kui mehed. Võrreldes 15–24-aastastega kulutavad neist nooremad kodutöödele ligi tunni võrra vähem ja vanemad tunni võrra rohkem aega. Väga oluline majapidamistööde pikkuse määraja on ka laste olemasolu ja noorima leibkonnaliikme vanus – alla seitsmeaastase lapse olemasolu korral pikeneb kodutööde aeg 72 minuti võrra. Võrreldes vallaliste inimestega lisab partneri olemasolu majapidamistöödele 50 minutit. Korteris elamine vähendab kodutöödele kuluvat aega poole tunni võrra. Tasulisele tööle kulutatud aja koefitsient näitab, et iga tasulisele tööle kulunud minut vähendab kodutööde aega 0,3 minutit. Seega tunniajalise töötamise kohta väheneb majapidamistöödele kulutatav aeg 18 minutit. Nädala sees mõjutab naiste kodutööde aega meestega võrreldes rohkem nii vanus, haridus kui ka noorima lapse vanus. Juhul kui leibkonnas on kuni kuueaastane laps, suureneb naiste majapidamistööde maht üle pooleteise tunni võrra. Samuti on naiste kodutöödele kuluv aeg meeste omast tundlikum tasulisele tööle kulunud tundide suhtes. Iga tasustatud minuti kohta väheneb naiste kodutööde maht rohkem kui meestel. Nädalavahetusel on tulemused üsna sarnased. Muude tunnuste samaks jäädes kulutavad naised kodutöödele 78 minutit rohkem kui mehed. Tööpäevadega võrreldes on eelkooliealistel lastel nädalavahetusel meeste kodutööde kestusele suurem mõju. See tulemus on ka ootuspärane, sest meestel on pool lastehoiule pühendatud ajast seotud just sotsiaalse lastehoiuga, mille 20 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 19: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 71 and 72:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool