MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTION OF EDUCATION IN ADULTHOOD Arvestades haridustaseme ja töö kooskõla, siis tööga seotud täiendus- või ümberõppekursustel käib kõige rohkem neid, kelle töö ja haridustase on vastavuses. Samal ajal peaksid just alaharitud olema motiveeritud õppima, osalema koolitustel või tegelema enesetäiendamisega mingil muul moel. Tasemeharidust omandas 2010. aastal keskmiselt 12% alaharitud täiskasvanud meestest ja sama palju naistest. Tööga seotud täiendus- või ümberõppekursustel osales 4,5% alaharitud meestest ja 3,6% naistest, mis on väga väike hulk alaharitutest. Veelgi vähem täiendasid end töö alal üleharitud. Üleharitud meestest võttis tööga seotud täienduskoolitustest osa 1,7% ja üleharitud naistest 2,5%. Majanduslikust loogikast lähtudes investeerivad tööandjad nende inimeste täienduskoolitusse, kes omandatud uued teadmised ja oskused hiljem oma töös realiseerivad. Kuna teoreetiliselt võiks arvata, et naiste seotus tööturuga on suuremate perekohustuste tõttu nõrgem (Diekhoff ja Steiber 2009), siis eelistavad tööandjad panustada enam meeste täiendusõppesse. Eestis maksid tööandjad sagedamini meeste koolituskulude eest. 75% täienduskoolitustel osalenud meestest väitis, et nende osalustasu kattis tööandja, naistest väitsid sama 65% koolitustel käinutest. Naiste õpihimu see aga ei vähendanud, sest viiendik tasus enda täiendusõppe eest ise. Meestest maksis enda täiendamise eest vaid 11%. Joonis 10. Palgatöötaja koolituskulude eest maksja, 2010 Figure 10. Payer for the training of employees, 2010 80 70 60 50 % Naised Females Mehed Males 40 30 20 10 0 Tööandja Employer Töötaja ise Employee him-/herself Kokkuvõte Hoolimata sellest, et haridustaseme ja töökoha mittevastavuse tagajärjed on dünaamilised ja mõjutavad kõiki, on siiski osa inimrühmi üle- ja alaharituse suhtes haavatavamad kui teised. Üleja alaharituse põhjuseid on mitu. Tööpuuduse korral ollakse sunnitud vastu võtma töö, mis ei vasta omandatud haridusele. Samamoodi peavad tööandjad tööjõu puuduse korral palkama inimesed, kelle omandatud haridus ei haaku tegelike töönõuetega. Samuti võib hariduse ja töökoha ebakõla viidata töökogemuse ja hariduse omavahelisele asendatavusele. Madala haridustasemega inimesed, kes töötavad kõrgematel positsioonidel, saavad õige kvalifikatsiooni puudumist kompenseerida töökogemusega, samal ajal kui kõrgelt haritud noored on esialgu nõus töökogemuse saamise nimel töötama madalamat haridustaset eeldaval töökohal. Eestis on võrreldes teiste riikidega ala- ja üleharitute osatähtsused suhteliselt väikesed (vt lisaks Paulus 2007). Kui üleharituid on rohkem naiste seas, siis alaharituid meeste hulgas. Vanuse tõustes üleharitute arv kasvab ja alaharitute arv kahaneb. Haridustasemeti on üleharituid kõige rohkem keskharidusjärgse kutseõppe lõpetanud meeste ja naiste seas. Kuigi Eestis on naised üleharitumad kui mehed, osalevad nad ka täiskasvanuõppes meestest sagedamini. Vaadates täienduskoolituses osalevaid naisi ja mehi vanuserühmiti ja haridustasemeti, siis näeme naiste suuremat osatähtust. Vanuse tõustes aga väheneb enesetäiendajate arv nii meeste kui ka naiste puhul. MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 119
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTION OF EDUCATION IN ADULTHOOD Allikad Sources Boeren, E., Nicaise, I., Baert, H. (2010). Theoretical models of participation in adult education: the need for an integrated model. – International Journal of Lifelong Education, Vol 29, No 1, pp. 45–61. Boudarbat, B., Chernoff, V. (2009). The Determinants of Education-Job Match among Canadian University Graduates. – IZA Discussion Papers 4513, Institute for the Study of Labor (IZA). [www] http://ftp.iza.org/dp4513.pdf (05.09.2011). Kutseoskuste ja töökohtade eksperdid esitavad üleskutse koheseks tegutsemiseks. (04.02.2010). Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. [www] http://ec.europa.eu/eesti/press/press_releases/100204_kutseoskus_et.htm (05.09.2011). Lamo, A., Messina, J. (2010). Formal Education, Mismatch and Wages after Transition: Assessing the Impact of Unobserved Heterogeneity Using Matching Estimators. – Working Paper Series No 1215, European Central Bank. [www] http://www.ecb.int/pub/pdf/scpwps/ecbwp1215.pdf (05.09.2011). Marchante, A. J., Ortega B., Pagan, R. (2007). An Analysis of Educational Mismatch and Labor Mobility in the Hospitality Industry. – Journal of Hospitality & Tourism Research,Vol 3, No 3, pp. 299–320. Paulus, M. (2007). Haridustasemete ja töökohtade mittevastavus Eestis. Tartu Ülikool. [Magistritöö]. Tartu. [www] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/2728/paulus_margit.pdf?sequence=1 (05.09.2011). Philips, K., Loova, M. (2005). Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Eestis. – Estonian Social Science Online. Eesti sotsiaalteaduste V aastakonverents. Tallinn. [www] http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/2/kaia_philips_margit_loova.htm (05.09.2011). Pilvinski, K. (27.05.2010). FICE: eestlaste kutseoskuste puudumine on suur probleem. – Äripäev. [www] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=4694/uud_uudidx_469403 (05.09.2011). Ramos, R., Surinach, J., Artís, M. (2009). Regional Economic Growth and Human Capital: The Role of Overeducation. – IZA Discussion Papers 4453, Institute for the Study of Labor (IZA). [www] http://ftp.iza.org/dp4453.pdf (05.09.2011). Randoja, M. (2008). Soolised palgaerinevused. – Pilk tööellu. A Glimpse into the Working life. Tallinn: Statistikaamet, lk 116–125. Randoja, M. (2009). Soolised erinevused täiskasvanute koolituses. – Täiskasvanute koolitus. Adult Education. Tallinn: Statistikaamet, lk 68–79. Rummo-Laes, T.-L. (2009). Täiskasvanute õppimisvõimalused ja -valmidus. – Täiskasvanute koolitus. Adult Education. Tallinn: Statistikaamet, lk 6–17. Robst, J. (2007). Education, College Major, and Job Match: Gender Differences in Reasons for Mismatch. – Education Economics, Vol 15, No 2, pp. 159–175. Sicherman, N. (1991). “Overeducation“ in the Labor Market. – Journal of Labor Economics, Vol 9, No 2, pp. 101–122. Skill mismatch: identifying priorities for future research. Cedefop working paper No 3. Thessaloniki. (2009). Cedefop [www] http://www.cedefop.europa.eu/EN/publications/5987.aspx (05.09.2011). Skill Mismatch in Europe. Briefing note. (2010). Cedefop [www] http://www.cedefop.europa.eu/EN/news/16114.aspx (05.09.2011). Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017. (2010). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [www] http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2017.pdf (05.09.2011). 120 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2:
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4:
Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6:
SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8:
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 113 and 114: HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 119: HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 129: MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool