MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTI<strong>ON</strong> OF EDUCATI<strong>ON</strong> IN ADULTHOOD<br />
Arvestades haridustaseme ja töö kooskõla, siis tööga seotud täiendus- või ümberõppekursustel<br />
käib kõige rohkem neid, kelle töö ja haridustase on vastavuses. Samal ajal peaksid just<br />
alaharitud olema motiveeritud õppima, osalema koolitustel või tegelema enesetäiendamisega<br />
mingil muul moel. Tasemeharidust omandas 2010. aastal keskmiselt 12% alaharitud<br />
täiskasvanud meestest ja sama palju naistest. Tööga seotud täiendus- või ümberõppekursustel<br />
osales 4,5% alaharitud meestest ja 3,6% naistest, mis on väga väike hulk alaharitutest. Veelgi<br />
vähem täiendasid end töö alal üleharitud. Üleharitud meestest võttis tööga seotud täienduskoolitustest<br />
osa 1,7% ja üleharitud naistest 2,5%.<br />
Majanduslikust loogikast lähtudes investeerivad tööandjad nende inimeste täienduskoolitusse,<br />
kes omandatud uued teadmised ja oskused hiljem oma töös realiseerivad. Kuna teoreetiliselt<br />
võiks arvata, et naiste seotus tööturuga on suuremate perekohustuste tõttu nõrgem (Diekhoff ja<br />
Steiber 2009), siis eelistavad tööandjad panustada enam meeste täiendusõppesse. Eestis<br />
maksid tööandjad sagedamini meeste koolituskulude eest. 75% täienduskoolitustel osalenud<br />
meestest väitis, et nende osalustasu kattis tööandja, naistest väitsid sama 65% koolitustel<br />
käinutest. Naiste õpihimu see aga ei vähendanud, sest viiendik tasus enda täiendusõppe eest<br />
ise. Meestest maksis enda täiendamise eest vaid 11%.<br />
Joonis 10. Palgatöötaja koolituskulude eest maksja, 2010<br />
Figure 10. Payer for the training of employees, 2010<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
%<br />
Naised<br />
Females<br />
Mehed<br />
Males<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
Tööandja<br />
Employer<br />
Töötaja ise<br />
Employee him-/herself<br />
Kokkuvõte<br />
Hoolimata sellest, et haridustaseme ja töökoha mittevastavuse tagajärjed on dünaamilised ja<br />
mõjutavad kõiki, on siiski osa inimrühmi üle- ja alaharituse suhtes haavatavamad kui teised. Üleja<br />
alaharituse põhjuseid on mitu. Tööpuuduse korral ollakse sunnitud vastu võtma töö, mis ei<br />
vasta omandatud haridusele. Samamoodi peavad tööandjad tööjõu puuduse korral palkama<br />
inimesed, kelle omandatud haridus ei haaku tegelike töönõuetega. Samuti võib hariduse ja<br />
töökoha ebakõla viidata töökogemuse ja hariduse omavahelisele asendatavusele. Madala<br />
haridustasemega inimesed, kes töötavad kõrgematel positsioonidel, saavad õige kvalifikatsiooni<br />
puudumist kompenseerida töökogemusega, samal ajal kui kõrgelt haritud noored on esialgu nõus<br />
töökogemuse saamise nimel töötama madalamat haridustaset eeldaval töökohal.<br />
Eestis on võrreldes teiste riikidega ala- ja üleharitute osatähtsused suhteliselt väikesed (vt lisaks<br />
Paulus 2007). Kui üleharituid on rohkem naiste seas, siis alaharituid meeste hulgas. Vanuse<br />
tõustes üleharitute arv kasvab ja alaharitute arv kahaneb. Haridustasemeti on üleharituid kõige<br />
rohkem keskharidusjärgse kutseõppe lõpetanud meeste ja naiste seas. Kuigi Eestis on naised<br />
üleharitumad kui mehed, osalevad nad ka täiskasvanuõppes meestest sagedamini. Vaadates<br />
täienduskoolituses osalevaid naisi ja mehi vanuserühmiti ja haridustasemeti, siis näeme naiste<br />
suuremat osatähtust. Vanuse tõustes aga väheneb enesetäiendajate arv nii meeste kui ka naiste<br />
puhul.<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 119
Change language