MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE ja perele. Et aga toimunud muutused eri liiki töödes on olnud peaaegu sama suured, pole nende vahekord ega sooline lõhe kogu tehtud töös eriti muutunud. Naiste ja meeste ajakasutus Euroopa riikides See, kuidas naised ja mehed oma aega kulutavad ja kuidas nad omavahel ülesanded jagavad, oleneb paljudest teguritest. Üsna oluline inimeste igapäevaelu mõjutaja on elukohariik (McGinnity ja Russell 2008). Keskmist tööaega mõjutavad näiteks riigis levinud hõivenäitajad, tööaega reguleerivad seadused ja osaajatöö populaarsus. Leibkonnasisene tööjaotus ja võimalus kombineerida tööd pereeluga oleneb riigi sotsiaalpoliitikast, toetuste süsteemist ning pakutavatest teenustest ja võimalustest. Peale selle mõjutavad naiste ja meeste ajakasutust riigis ja kogukonnas kehtivad soorollid ja hoiakud. Joonis 3. 20–74-aastaste tasulisele tööle ning majapidamisele ja perekonnale kulutatud keskmine aeg päevas Euroopa riikides a Figure 3. Average time spent in a day on employment and household and family care among females and males aged 20–74 in European countries a Suurbritannia United Kingdom Rootsi Sweden Hispaania Spain Sloveenia Slovenia Poola Poland Norra Norway Leedu Lithuania Läti Latvia Itaalia Italy Saksamaa Germany Prantsusmaa France Soome Finland Eesti Estonia Bulgaaria Bulgaria Belgia Belgium Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Naised\Females Mehed\Males Majapidamine ja perekond Household and family care Tasuline töö Employment Tundi päevas Hours in a day 0 1 2 3 4 5 6 7 8 a Saksamaa 2001–2002, Hispaania 2002–2003, Prantsusmaa 1998–1999, Belgia 2005, Bulgaaria 2001–2002, Eesti 1999–2000, Itaalia 2002–2003, Soome 1999–2000, Rootsi 2000–2001, Läti 2003, Leedu 2003, Poola 2003–2004, Sloveenia 2000–2001, Suurbritannia 2000–2001, Norra 2000–2001. a Germany 2001–2002, Spain 2002–2003, France 1998–1999, Belgium 2005, Bulgaria 2001–2002, Estonia 1999–2000, Italy 2002–2003, Finland 1999–2000, Sweden 2000–2001, Latvia 2003, Lithuania 2003, Poland 2003–2004, Slovenia 2000–2001, the United Kingdom 2000–2001, Norway 2000–2001. Allikas/Source: Harmonised European Time Use Survey (HETUS) Nii nagu Eestis toimus 2000. aastate alguses ka paljudes teistes Euroopa riikides ajakasutuse uuring. Et uuritavate inimeste vanusevahemik oli riigiti erinev, on siinses riikide võrdluses vaadeldud 20–74-aastaste naiste ja meeste ajakasutust. Enamikus Euroopa riikides on inimeste ajakasutus ja selle erinevused sooti üldjoontes sarnased. Nii naised kui ka mehed kulutavad MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 11
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja muudele isiklikele toimingutele. Kõige pikem uneaeg on Prantsusmaa elanikel. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on võrdne, kulutavad naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega on kõikides riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem on sooline lõhe Sloveenias ja Leedus, kus meestel on vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju on vaba aega Norra ja Rootsi naistel ja meestel. Kõige suuremad erinevused riikide vahel on naiste ja meeste tööjaotuses (vt joonis nr 3). Mehed kulutavad igal pool rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus on kõige suurem Lätis, kus mehed tegelevad tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega. Belgia mehed aga teevad kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus (erinevus on 40 minutit). Naiste puhul kehtib vastupidine: kodutöödele kuluv aeg on pikem kui tasulise töö aeg. Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus on suurim Hispaania naistel (2 h ja 49 min) ja väikseim Läti naistel (27 min). Soolised erinevused näitavad osaliselt naiste ja meeste erinevaid hõivemäärasid ja osalise tööajaga töötamise sagedust eri riikides. Kõige rohkem pühendavad majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes veedavad kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulub kodutöödele veel Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veedavad majapidamises Rootsi, Norra, Soome ja Läti naised. Meestest on kõige tublimad kodutööde tegijad Sloveenia, Bulgaaria, Eesti ja Rootsi mehed, kellel kulub nendele tegevustele keskmiselt kaks ja pool tundi päevas. Kõige vähem kulutavad kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Seega on soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös on suurim Itaalias ja Hispaanias ning väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus on ebavõrdsem traditsionaalsema rollijaotusega riikides. Mehed kulutavad päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt ühe tunni enam majapidamisele ja perele. Kui võtta arvesse mõlemad tööd, on naiste kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Rootsis, Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad soolised erinevused kogutöömahus on Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötavad meestest päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni võrra rohkem aega kui meestel. Tööjaotus ja kogutööaeg Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel on paljudes riikides (Aliaga ja Winqvist 2003; McGinnity ja Russell 2008; Sayer, England jt 2004). Kui mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle, siis naiste peamine töö on majapidamise korrashoid ja laste eest hoolitsemine. Selline tööjaotus on pärit aegadest, kui toimis mudel, et leivateenija on mees: meeste ülesanne oli käia tööl ja teenida raha, samal ajal kui naised olid enamasti kodus ja vaid vähesed neist osalesid tööhõives (Wharton 2005). Pärast Teist maailmasõda toimunud naiste hulgaline siirdumine tööturule on kaasa toonud naiste tasustatud tööle kulutatud aja pikenemise ja kahe leivateenijaga perekondade osa suurenemise. Ometi pole soorollid ühiskonnast kuhugi kadunud – meeste sisenemine nn naiste valdkonda on jäänud palju tagasihoidlikumaks kui naiste tung tööturule (McGinnity ja Russell 2008). Väidetavalt on see naistele kaasa toonud palju suurema kogutöökoormuse – pärast palgatööd järgneb nn teine (töö)vahetus kodus (Hochschild ja Machung 1989). Soolised erinevused töötatud aja kogupikkuses aga on ebaselged. Lisandunud vahetuse ideed on võimalik tõlgendada sõna-sõnalt ja järeldada, et naised on oma töökoormust kahekordistanud. Selline lähenemine tooks kaasa suured erinevused naiste ja meeste kogutööpikkuses. Levinum on siiski seisukoht, et tasulisele tööle kulutatud aja pikenemise tõttu on naised lühendanud, ehkki mitte samas mahus, majapidamisele ja perele pühendatud aega. See tähendab, et naiste kogutööaeg on meeste omast küll pikem, kuid erinevused on üsna väikesed (McGinnity ja Russell 2008; Bittman ja Wajcman 1999). Eestis on naiste ja meeste tööjaotus kujunenud veidi teisiti kui lääneriikides. Kuigi naised ja mehed on juba aastaid tööturul osalenud üsna võrdsetel alustel, ei ole see kaasa toonud 12 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 11: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool