MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTI<strong>ON</strong> OF EDUCATI<strong>ON</strong> IN ADULTHOOD<br />
lõpetanud meeste ja naiste seas. Igal haridustasemel hindavad naised end meestest<br />
üleharitumaks. Kõige vähem alaharituid on keskharidusjärgse kutseharidusega naiste ja kõrgharidusega<br />
meeste hulgas.<br />
Eespool esitatud andmete põhjal näeme, et Eestis on enamiku töötajate arvates nende<br />
haridustase tööga kooskõlas. Kui naiste seas on rohkem üleharituid, siis meeste hulgas<br />
alaharituid (vt lisaks Randoja 2008). Inimese hariduse mittevastavust tööga saab korrigeerida<br />
elukestvas õppes osalemisega. Tööjõu-uuringu definitsiooni järgi hõlmab elukestev õpe<br />
formaalset (formaalharidussüsteem) ja mitteformaalset (täienduskoolitused ja -kursused)<br />
õppetegevust, iseseisev enesetäiendamine ehk informaalne õpe selle alla ei kuulu. Järgnevalt<br />
ongi vaadatud, kui aktiivsed on Eesti täiskasvanud mehed ja naised elukestvas õppes.<br />
Elukestev õpe<br />
Elu seisneb pidevas õppimises, et maailmas paremini hakkama saada. Pärast üldhariduskooli või<br />
kõrgkooli lõpetamist ei saa õpitud teadmistele puhkama jääda. Täiskasvanueas koosneb<br />
elukestev õpe peamiselt koolitustest ja enese arendamisest huvipakkuvates valdkondades, kuid<br />
samuti ümberõppest, mis aitab edendada tööhõivet. Ühelt poolt vananev ühiskond, teiselt poolt<br />
tehnoloogia kiire areng on kaasa aidanud sellele, et inimesed peavad olema võimelised<br />
kohanema muutuva töökeskkonnaga. Karm majanduskriis on paljusid veennud, et oma oskuste<br />
täiendamine ei ole mitte ainult tark otsus, vaid hädavajalik, et olla praegusel tööturul konkurentsivõimeline.<br />
Järgnevalt on vaadatud, kui palju täiskasvanud mehi ja naisi Eestis enesetäiendamisega<br />
tegeleb ning kuivõrd nende käitumismustrid erinevad. Andmed elukestvas õppes<br />
osalemise kohta on saadud Eesti tööjõu-uuringust.<br />
Aasta-aastalt on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr Eestis tõusnud. Kui kümme<br />
aastat tagasi õppis formaalharidussüsteemis või osales täienduskoolitustel 5,3%<br />
25–64-aastastest, siis 2010. aastal juba 10,9%. Naised on enda koolitamisel olnud alati<br />
aktiivsemad kui mehed (vt lisaks Randoja 2009).<br />
Joonis 6. 25–64-aastaste osalemine elukestvas õppes viimase nelja nädala jooksul soo<br />
järgi, 1997–2010<br />
Figure 6. Participation in lifelong learning among persons aged 25–64 during the last four weeks<br />
by sex, 1997–2010<br />
14<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2<br />
%<br />
Naised<br />
Females<br />
Mehed<br />
Males<br />
0<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti täiskasvanute osatähtsus (10,9%) elukestvas õppes üle<br />
Euroopa Liidu (EL) keskmise (9,1%). Eestlastest rohkem osalevad täienduskoolitustel<br />
Põhjamaade, Hollandi, Suurbritannia, Sloveenia, Austria ja Luksemburgi elanikud. Kõikides EL-i<br />
riikides, v.a Kreekas, on naiste osatähtsus täiskasvanuõppes ülekaalus. Taanlased on agaraimad<br />
õppijad – 33% 25–64-aastastest taanlastest omandab tasemeharidust või osaleb koolitustel.<br />
Sooline erinevus on samuti suurim Taanis, kus naiste osatähtsus täiskasvanuõppes on<br />
13 protsendipunkti suurem kui meeste oma.<br />
116<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language