MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS REFLECTI<strong>ON</strong> OF EDUCATI<strong>ON</strong> IN ADULTHOOD<br />
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS<br />
Karolin Kõrreveski<br />
Sissejuhatus<br />
Õppimine ei lõppe tänapäeval mitte pärast keskkooli ega ülikooli, vaid toimub edasi nii tööl kui ka<br />
vabal ajal. Pidev enesetäiendamine on vajalik, et tööturul edukalt konkureerida. Samamoodi nagu<br />
on suurenenud haritud tööjõu nõudlus, on kasvanud haritud tööjõu pakkumine. Nii nagu teistes<br />
riikides, kus on palju haritud tööjõudu, on ka Eestis tööturul tihe konkurents. Ligikaudu 90% Eesti<br />
tööjõust on vähemalt keskharidusega ja 37% kõrgharidusega. Juba ammu on teada fakt, et<br />
naiste haridustase on kõrgem kui meestel. Kuidas aga kajastub see tööelus ja kas naiste<br />
aktiivsem osalus hariduses on nähtav ka täiskasvanuõppes?<br />
Käesolevas artiklis on esiteks vaadatud seda, kas naiste ja meeste haridustase vastab nende<br />
töökoha nõuetele või kas nad on oma töö jaoks pigem üle- või alaharitud. Varasemad uuringud<br />
on näidanud, et Eestis töötab ligi 13% hõivatutest madalamat haridustaset eeldaval töökohal<br />
(Paulus 2007; Lamo ja Messina 2010). Artikli teine pool keskendub täiskasvanute elukestvale<br />
õppele. Analüüsitud on, kas haridustaseme ja töökoha mittevastavust parandatakse täiskasvanuõppes<br />
osalemisega. Võib ju eeldada, et mehed püüavad oma madalamat haridustaset<br />
kompenseerida täiendusõppega, käies töökoolitustel rohkem kui naised. Mida aga näitavad<br />
2010. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmed?<br />
Ala- ja üleharitus tööturul<br />
Tehnoloogia arengu tõttu on ära kadunud palju madala kvalifikatsiooninõudega töökohti ja samal<br />
ajal loodud uusi töökohti, kus oskusteabe eeldused aina suurenevad. Prognoositakse, et aastaks<br />
2020 on kõrghariduse nõue umbes 30%-l kõikidest töökohtadest Euroopas ja et kolmandik<br />
tööjõust nendele tingimusele ka vastab (Skill … 2010: 1). Vaadates sellist prognoosi, ei tundu<br />
tulevik üldsegi tume. Kuid tänapäeva ühiskonna proovikivi seisneb milleski muus. Haritud tööjõu<br />
hulgast on keeruline leida töökohale vastavate oskuste ja teadmistega töötajaid (Skill … 2010: 1).<br />
Kvalifitseeritud inimestel pole alati neid teadmisi või oskusi, mida otsivad tööandjad, mistõttu tekib<br />
tööturul ebakõla (Kutseoskuste … 2010). Eestis on praegu ligi 37%-l tööjõust kolmanda taseme<br />
haridus. Avalikes diskussioonides on Eestis tegutsevad välisinvestorid aga kurtnud heade<br />
kutseoskuste puuduse üle (Pilvinski 2010). Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi<br />
tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017 viitab praegusest veidi suuremale vajadusele<br />
kutseharidusega töötajate järele (Tööjõuvajaduse … 2010).<br />
Hariduse ja töö mittevastavusel on palju olulisi negatiivseid tagajärgi nii töötajale, tööandjale kui<br />
ka ühiskonnale tervikuna. Kui inimene ei saa teha oma võimetele vastavat tööd, tekib<br />
rahulolematus ja langeb motivatsioon, mis avaldub ebaproduktiivsuses. Töötulemus kannatab ka<br />
siis, kui inimesele käivad tööülesanded üle jõu. Üleharituse korral kaotab inimene palgas ja<br />
alaharituse korral peavad tööandjad töötajate koolitamisse rohkem investeerima. Selline olukord<br />
suurendab tööjõu voolavust ja töötuks jäämise riski. Hinnanguliselt 30% Euroopa tööjõust on<br />
üleharitud (Skill … 2010: 1). Tööjõu kõrge haridustase iseenesest ei olegi probleem. Probleem<br />
tekib siis, kui inimesed ei saa oma oskusi ja teadmisi maksimaalselt ja õigesti kasutada. Kui<br />
kõrge haridustasemega töötaja ei leia oma haridusele vastavat tööd, on ta töötuse vältimiseks<br />
nõus vastu võtma ametikoha, mis eeldab madalamat haridustaset. See aga seab raskemasse<br />
olukorda madalama haridustasemega inimesed, kes peavad asuma veelgi vähemtasuvatele ja<br />
ebastabiilsematele töökohtadele ning kes tõrjutakse lõpuks tööturult välja (Philips ja Loova 2005).<br />
Et pikaajaline üle- või alaharituse seisund tekitab majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid, on<br />
oluline analüüsida, kuivõrd ulatuslik on hariduse ja töö mittevastavus Eestis. Artiklis ongi<br />
vaadatud, millised on soolised erinevused üle- või alaharituse puhul.<br />
Mida ikkagi tähendab hariduse ja töö mittevastavus ning kuidas seda mõõta? Teoreetilistes<br />
käsitlustes eristatakse vertikaalset ja horisontaalset hariduse ning töökoha mittevastavust<br />
(Skill … 2010: 1). Vertikaalne mittevastavus on see, kui töötaja haridustase ei vasta töökoha<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 111
Change language