MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>NAISE</strong>D JA <strong>MEHE</strong>D HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATI<strong>ON</strong><br />
naiste osatähtsus kõrghariduses on suurenenud. Suurimad muutused on toimunud teeninduse,<br />
tervise ja heaolu ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas. Nendes on meeste<br />
osatähtsus vähenenud enim. Naised on asunud õppima pigem n-ö pehmeid erialasid. Seda<br />
kinnitavad ka tabelis nr 2 olevad andmed, mis näitavad, et rakendusliku suunaga õppekavades<br />
pole naiste osatähtsus nii palju muutunud kui bakalaureuseõppes.<br />
Joonis 8. Meeste osatähtsus õppevaldkonniti kõrghariduses, 1995, 2000, 2005, 2010<br />
Figure 8. Share of males by field of study in higher education, 1995, 2000, 2005, 2010<br />
Haridus<br />
Education<br />
Humanitaaria ja kunstid<br />
Humanities and arts<br />
Loodus- ja täppisteadused<br />
Natural and exact sciences<br />
Põllumajandus<br />
Agriculture<br />
Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus<br />
Social sciences, business and law<br />
Teenindus<br />
Services<br />
Tehnika, tootmine ja ehitus<br />
Engineering, manufacturing and construction<br />
Tervis ja heaolu<br />
Health and well-being<br />
0 10 20 30 40 50 60 70 80<br />
%<br />
2010<br />
2005<br />
2000<br />
1995<br />
Kokkuvõte<br />
Hariduse kõrgeimal astmel on praegu naisi rohkem kui mehi. Peale selle, et uute õppekohtade<br />
loomisega üheksakümnendate keskel meeste osatähtsus kõrghariduse omandajate seas<br />
vähenes, pole hariduses väga suuri muutusi olnud. Hariduslik lõhe on küll praegu suurem kui 15<br />
aastat tagasi, kuid on viimased 10 aastat püsinud stabiilsena. Meeste mahajäämus saab alguse<br />
põhikoolis, kui toimub üleminek gümnaasiumisse ja seejärel ülikooli. Gümnaasiumist ülikooli<br />
minemisel poiste ja tüdrukute arvus tegelikult suurt vahet pole, erinevus on just põhikooli<br />
lõpetamisel ja sealt gümnaasiumisse minemisel. Eeldatavasti on sooline segregatsioon teataval<br />
määral paratamatu. Euroopa Liidus on umbes 55% kõrghariduse omandajatest naised, Eestis<br />
umbes 60%. Küsimus on selles, kas Eesti 60% näitaja on see kõige õigem. Edaspidi oleks vaja<br />
uurida, miks gümnaasiumis on poiste osatähtsus tüdrukute omast kümme protsendipunkti<br />
väiksem, s.t miks nad ei ole võimelised tüdrukutega gümnaasiumikohtade pärast konkureerima.<br />
Allikad<br />
Sources<br />
Carrington, B., Francis, B., Hutchings, M., Skelton, C., Read, B., Hall, I. (2007). Does the gender<br />
of the teacher really matter? Seven- to eight-year-olds' accounts of their interactions with their<br />
teachers. – Educational Studies, Vol 33, No 4, pp. 397–413.<br />
Elstad, E., Turmo, A. (2009). The Influence of the Teacher’s Sex on High School Students’<br />
Engagement and Achievement in Science. – International Journal of Gender, Science and<br />
Technology, Vol 1, No 1, pp. 83–104.<br />
Kitsing, M. (2011). PISA 2009 – Eesti õppetunnid. <strong>Tartu</strong>: Haridus- ja Teadusministeerium.<br />
Must, O. (2005). Põhikoolijärgse hariduse valikudilemmad. [www]<br />
http://www.hm.ee/index.php?048181 (12.10.2011).<br />
106<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Change language