MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATION Joonis 7. Poiste osatähtsus õppevaldkonniti kutsehariduses, 1995, 2000, 2005 ja 2010 Figure 7. Share of boys by field of study in vocational education, 1995, 2000, 2005 ja 2010 Humanitaaria ja kunstid Humanities and arts Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Social sciences, business and law Loodus- ja täppisteadused Natural and exact sciences Tehnika, tootmine ja ehitus Engineering, manufacturing and construction Põllumajandus Agriculture Tervis ja heaolu Health and well-being Teenindus Services 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 % 2010 2005 2000 1995 Kõrgharidus Vaadates sugudevahelisi erinevusi kõrghariduse omandamises, on näha, et naisüliõpilasi on Eestis rohkem kui meesüliõpilasi – umbes 60% üliõpilastest on naised. Veel 15 aastat tagasi oli mees- ja naisüliõpilaste arv suhteliselt võrdne. Ühiskondlike protsessidega on kõrgharidus muutunud naistele täielikult kättesaadavaks ning on tekkinud ka ühiskondlik ootus ja surve kõrghariduse omandamiseks, mida varem pole nii tugevalt olnud. Surve on ka meestele, aga et mehed väljuvad haridusteelt varem ja on näha, et nad üldiselt ka katkestavad oma õpingud varem, on meesüliõpilaste arv naisüliõpilaste omast väiksem. Meeste osalus kõrghariduses pole Eestis halb. Väga suur osa nii Eesti kogurahvastikust kui ka meestest omandavad kõrghariduse. Samal ajal on hakanud muutuma sajandeid kestnud olukord, et mehed on kõrgemalt haritud kui naised. Võib oletada, et tulevikus on Eesti naised kõrgemalt haritud kui nende mehed. Kõrghariduse eri tasemetel, nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes, on naiste osatähtsus tasapisi pidevalt suurenenud, samal ajal aga vähenenud rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppes, mis on rakenduslikuma sisuga. Integreeritud õpe koosneb üldiselt inseneri- ja arstiõppest. Need õppesuunad pakuvad meestele kindlasti rohkem huvi. Tabel 2. Kõrghariduse omandajad õppeastme ja soo järgi, 1995, 2005, 2008–2010 Table 2. Higher education enrolement by level of study and sex, 1995, 2005, 2008–2010 1995 2005 2008 2009 2010 Haridusastmed Mehed 13 040 26 233 26 047 26 951 27 828 Males kokku Naised 14 086 42 053 42 352 42 034 41 285 Females Rakenduskõrgharidus-, Mehed 2 850 8 941 8 857 9 118 9 176 Males Naised 3 213 14 475 14 162 13 426 12 794 Females kutseõpe, ja diplomiõpe Bakalaureuseõpe Mehed 8 629 11 795 10 664 10 912 11 365 Males Naised 9 330 17 978 16 847 16 619 16 096 Females Integreeritud Mehed .. 1 314 1 814 1 853 1 823 Males bakalaureuse- Naised .. 2 149 2 265 2 307 2 299 Females ja magistriõpe Magistriõpe Mehed 1 251 3 266 3 644 3 946 4 239 Males Naised 1 337 6 397 7 681 8 151 8 393 Females Doktoriõpe Mehed 310 917 1 068 1 122 1 225 Males Naised 206 1 054 1 397 1 531 1 703 Females Levels of study in total Professional higher education, vocational higher education and Diploma study Bachelor’s study Integrated Bachelor’s/ Master’s study Master’s study Doctoral study Meeste osatähtsuses kõrghariduse õppevaldkonniti on viimase 15 aastaga toimunud üldiselt vähe muutusi (vt joonis nr 8). Enamikus valdkondades on meeste osatähtsus vähenenud, sest MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 105
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATION naiste osatähtsus kõrghariduses on suurenenud. Suurimad muutused on toimunud teeninduse, tervise ja heaolu ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas. Nendes on meeste osatähtsus vähenenud enim. Naised on asunud õppima pigem n-ö pehmeid erialasid. Seda kinnitavad ka tabelis nr 2 olevad andmed, mis näitavad, et rakendusliku suunaga õppekavades pole naiste osatähtsus nii palju muutunud kui bakalaureuseõppes. Joonis 8. Meeste osatähtsus õppevaldkonniti kõrghariduses, 1995, 2000, 2005, 2010 Figure 8. Share of males by field of study in higher education, 1995, 2000, 2005, 2010 Haridus Education Humanitaaria ja kunstid Humanities and arts Loodus- ja täppisteadused Natural and exact sciences Põllumajandus Agriculture Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Social sciences, business and law Teenindus Services Tehnika, tootmine ja ehitus Engineering, manufacturing and construction Tervis ja heaolu Health and well-being 0 10 20 30 40 50 60 70 80 % 2010 2005 2000 1995 Kokkuvõte Hariduse kõrgeimal astmel on praegu naisi rohkem kui mehi. Peale selle, et uute õppekohtade loomisega üheksakümnendate keskel meeste osatähtsus kõrghariduse omandajate seas vähenes, pole hariduses väga suuri muutusi olnud. Hariduslik lõhe on küll praegu suurem kui 15 aastat tagasi, kuid on viimased 10 aastat püsinud stabiilsena. Meeste mahajäämus saab alguse põhikoolis, kui toimub üleminek gümnaasiumisse ja seejärel ülikooli. Gümnaasiumist ülikooli minemisel poiste ja tüdrukute arvus tegelikult suurt vahet pole, erinevus on just põhikooli lõpetamisel ja sealt gümnaasiumisse minemisel. Eeldatavasti on sooline segregatsioon teataval määral paratamatu. Euroopa Liidus on umbes 55% kõrghariduse omandajatest naised, Eestis umbes 60%. Küsimus on selles, kas Eesti 60% näitaja on see kõige õigem. Edaspidi oleks vaja uurida, miks gümnaasiumis on poiste osatähtsus tüdrukute omast kümme protsendipunkti väiksem, s.t miks nad ei ole võimelised tüdrukutega gümnaasiumikohtade pärast konkureerima. Allikad Sources Carrington, B., Francis, B., Hutchings, M., Skelton, C., Read, B., Hall, I. (2007). Does the gender of the teacher really matter? Seven- to eight-year-olds' accounts of their interactions with their teachers. – Educational Studies, Vol 33, No 4, pp. 397–413. Elstad, E., Turmo, A. (2009). The Influence of the Teacher’s Sex on High School Students’ Engagement and Achievement in Science. – International Journal of Gender, Science and Technology, Vol 1, No 1, pp. 83–104. Kitsing, M. (2011). PISA 2009 – Eesti õppetunnid. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Must, O. (2005). Põhikoolijärgse hariduse valikudilemmad. [www] http://www.hm.ee/index.php?048181 (12.10.2011). 106 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2:
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4:
Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6:
SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8:
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62: TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 85 and 86: KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 101 and 102: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 105: NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 113 and 114: HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 129: MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool