MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>NAISE</strong>D JA <strong>MEHE</strong>D HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATI<strong>ON</strong><br />
Joonis 2. Poiste osatähtsus alushariduses vanuse järgi, 2009, 2010<br />
Figure 2. Share of boys in preprimary education by age, 2009, 2010<br />
%<br />
75 2010<br />
70<br />
2009<br />
65<br />
60<br />
55<br />
50<br />
3-aastased<br />
Aged 3<br />
4-aastased<br />
Aged 4<br />
5-aastased<br />
Aged 5<br />
6-aastased<br />
Aged 6<br />
7-aastased<br />
Aged 7<br />
Üldharidus<br />
Üldharidustee alguses ehk algharidust omandama asudes on poiste ja tüdrukute suhe veel<br />
tasakaalus, ehkki alghariduse omandajate hulgas on poisse endiselt veidi rohkem kui tüdrukuid.<br />
Poiste osatähtsus on 1.–6. klassini aastati samasugune ehk umbes 51–53% ja see püsib nii<br />
põhikooli lõpuni (vt joonis nr 3).<br />
Suurem erinevus poiste ja tüdrukute osatähtsuses hariduse omandamisel tekib alles<br />
gümnaasiumisse minekul. Gümnaasiumis väheneb poiste osatähtsus võrreldes põhikooliga<br />
järsult – 2000. ja 2005. aastal oli gümnaasiumis poisse 41–42% ning 2009. ja 2010. aastal<br />
44–45%. Pärast põhihariduse omandamist tuleb õpilasel esimest korda teha suurem hariduslik<br />
valik, s.t mida minna õppima ja kuhu. Valida on keskhariduse, kutsehariduse ja tööturu ehk<br />
haridustee lõpetamise vahel.<br />
Joonisel nr 3 on näha, et aastatel 2009 ja 2010 oli poiste osatähtsus kümnendas klassis kolm<br />
kuni neli protsendipunkti suurem kui aastal 2005 või 2000. Üks põhjuseid võib olla õpilaste arvu<br />
vähenemine. Suuremad põlvkonnad ehk laulva revolutsiooni põlvkonnad on põhikooli läbinud ja<br />
seega on gümnaasiumisse vähem pürgijaid. See võimaldab poistel, kes ehk muidu jääksid<br />
tüdrukutele hinnetes ja muudes mõõdetavates õpivõimetes alla, siiski gümnaasiumisse pääseda,<br />
sest konkurents on väiksem. Samal ajal on see suurendanud koolide konkurentsi – saada õpilasi<br />
ja põhjendada enda vajalikkust. 1995. aastal oli ühe gümnaasiumi kohta umbes 73 põhihariduse<br />
omandanut ja 2004. aastal 86, mis on vaadeldud ajavahemiku kõrgeim näitaja. 2010. aastal oli<br />
see näitaja 59. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lg 1 kohustab koole pakkuma<br />
gümnaasiumiastmes vähemalt kolme õppesuunda. See eeldatavasti sunnib gümnaasiume<br />
piirkondades, kus on vähem õpilasi, ühinema, mis toob kaasa koolide arvu vähenemise alates<br />
2013. aastast, kui see lõige rakendub. Gümnaasiumikohtade arv ei pruugi seetõttu isegi<br />
kahaneda, kuid osa koolide sulgemisega (koolide ühinemine) võib koolide kaugus kodust<br />
pikeneda. Kooli kaugus kodust võib olla põhjus, miks tulevikus võib rohkem õpilasi suunduda<br />
kutseharidust omandama, eriti nõrgemaid õpilasi ja poisse, kelle osatähtsus kutseõppes on<br />
suurem.<br />
2009. aasta PISA uuringu (Programme for International Student Assessment) järgi on poisid<br />
tüdrukutest funktsionaalse lugemisoskuse poolest maas umbes ühe õppeaasta jagu, kuid<br />
edestavad neid matemaatikas (Kitsing 2009). See näitab, et ühes võtmeoskuses on poisid<br />
tüdrukutest üsna palju maha jäänud, ent teises oskuses edestavad neid natuke. Lugemisoskus<br />
on väga tähtis oskus, mis on aluseks paljude teiste ainete omandamisel. Reaalainetes on osa<br />
ülesandeid püstitatud tekstülesannete kujul ja nendest õigesti arusaamiseks on vaja just<br />
funktsionaalset lugemisoskust.<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 101
Change language