19.04.2014 Views

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ülikool

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>NAISE</strong>D JA <strong>MEHE</strong>D HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATI<strong>ON</strong><br />

HARIDUSELUS <strong>NAISE</strong>D SPURDIVAD, <strong>MEHE</strong>D SÖRGIVAD?<br />

Rain Leoma<br />

Sissejuhatus<br />

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs<br />

haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis<br />

tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses<br />

hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida<br />

ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.<br />

Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on väga positiivne, kuid probleem on just<br />

meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Joonis nr 1 näitab meeste<br />

osatähtsuse muutumist Eesti tasemehariduses pärast taasiseseisvumist. Jooniselt nähtub, et<br />

sooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – suhtarvudes järjest rohkem meessoost õpilasi<br />

omandab kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust. Siinses artiklis vaadeldakse meeste ja<br />

naiste haridusteed ja püütakse juhtida tähelepanu sellele, millal sooline segregatsioon tekib.<br />

Samal ajal üritatakse põhjendada ka teatavaid trende ja nende muutusi. Niisiis annab artikkel<br />

ülevaate taasiseseisvumisjärgse aja hariduselust.<br />

Joonis 1. Meessoost õpilaste osatähtsus tasemehariduses, 1995–2010<br />

Figure 1. Share of male students in formal education, 1995–2010<br />

%<br />

60 Põhiharidus<br />

Basic education<br />

55<br />

Keskharidus<br />

Secondary education<br />

Kutseharidus<br />

50<br />

Vocational education<br />

Kõrgharidus<br />

45<br />

Higher education<br />

40<br />

35<br />

95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10<br />

Alusharidus<br />

Inimese haridustee hakkab alati algusest, enamasti alusharidusest ehk lasteaiast. Tavaliselt<br />

puututakse just seal esimest korda kokku institutsionaliseeritud haridusega. Alusharidust<br />

omandavate laste hulgas pole soolist erinevust märgata. Lapsevanemate otsust, kas laps peaks<br />

käima lasteaias, lapse sugu ei mõjuta. Tavaliselt on küll lasteaias poisse igas vanuses veidi<br />

rohkem kui tüdrukuid (poisse on umbes 51–52%), mis tuleb pigem sellest, et poisse sünnib<br />

tavaliselt natuke rohkem kui tüdrukuid ja seega ongi haridustee alguses ehk lasteaedades poisse<br />

rohkem. Vanemas eas hakkab see suhe muutuma ja tüdrukute osatähtsus haridusteel<br />

(alusharidus -> põhiharidus -> keskharidus -> kõrgharidus) suureneb.<br />

Suurem erinevus tekib, kui toimub üleminek algkooli, ehk esimese klassi laste seas. Nimelt<br />

suureneb siis hüppeliselt poiste osatähtsus nende seitsmeaastaste laste seas, kes käivad veel<br />

lasteaias. Joonisel nr 2 on näha, kuidas aastatel 2009–2010 oli kolme- kuni kuueaastaste poiste<br />

osatähtsus lasteaias umbes 51–52% ja seitsmeaastaste oma 69% ja 74%. Põhjus on selles, et<br />

poisid arenevad veidi aeglasemalt ja neid jäetakse lasteaeda natuke kauemaks. Kuigi seaduse<br />

järgi ei tehta lapse sool koolikohustuse täitmise puhul vahet, on siiski võimalus kooliminekut<br />

aasta võrra edasi lükata, kui see peaks vajalikuks osutuma. Statistika järgi kasutatakse seda<br />

võimalust poiste puhul rohkem.<br />

100<br />

<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!