MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>NAISE</strong>D JA <strong>MEHE</strong>D HARIDUSELUS WOMEN AND MEN IN EDUCATI<strong>ON</strong><br />
HARIDUSELUS <strong>NAISE</strong>D SPURDIVAD, <strong>MEHE</strong>D SÖRGIVAD?<br />
Rain Leoma<br />
Sissejuhatus<br />
Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs<br />
haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis<br />
tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses<br />
hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida<br />
ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.<br />
Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on väga positiivne, kuid probleem on just<br />
meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Joonis nr 1 näitab meeste<br />
osatähtsuse muutumist Eesti tasemehariduses pärast taasiseseisvumist. Jooniselt nähtub, et<br />
sooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – suhtarvudes järjest rohkem meessoost õpilasi<br />
omandab kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust. Siinses artiklis vaadeldakse meeste ja<br />
naiste haridusteed ja püütakse juhtida tähelepanu sellele, millal sooline segregatsioon tekib.<br />
Samal ajal üritatakse põhjendada ka teatavaid trende ja nende muutusi. Niisiis annab artikkel<br />
ülevaate taasiseseisvumisjärgse aja hariduselust.<br />
Joonis 1. Meessoost õpilaste osatähtsus tasemehariduses, 1995–2010<br />
Figure 1. Share of male students in formal education, 1995–2010<br />
%<br />
60 Põhiharidus<br />
Basic education<br />
55<br />
Keskharidus<br />
Secondary education<br />
Kutseharidus<br />
50<br />
Vocational education<br />
Kõrgharidus<br />
45<br />
Higher education<br />
40<br />
35<br />
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10<br />
Alusharidus<br />
Inimese haridustee hakkab alati algusest, enamasti alusharidusest ehk lasteaiast. Tavaliselt<br />
puututakse just seal esimest korda kokku institutsionaliseeritud haridusega. Alusharidust<br />
omandavate laste hulgas pole soolist erinevust märgata. Lapsevanemate otsust, kas laps peaks<br />
käima lasteaias, lapse sugu ei mõjuta. Tavaliselt on küll lasteaias poisse igas vanuses veidi<br />
rohkem kui tüdrukuid (poisse on umbes 51–52%), mis tuleb pigem sellest, et poisse sünnib<br />
tavaliselt natuke rohkem kui tüdrukuid ja seega ongi haridustee alguses ehk lasteaedades poisse<br />
rohkem. Vanemas eas hakkab see suhe muutuma ja tüdrukute osatähtsus haridusteel<br />
(alusharidus -> põhiharidus -> keskharidus -> kõrgharidus) suureneb.<br />
Suurem erinevus tekib, kui toimub üleminek algkooli, ehk esimese klassi laste seas. Nimelt<br />
suureneb siis hüppeliselt poiste osatähtsus nende seitsmeaastaste laste seas, kes käivad veel<br />
lasteaias. Joonisel nr 2 on näha, kuidas aastatel 2009–2010 oli kolme- kuni kuueaastaste poiste<br />
osatähtsus lasteaias umbes 51–52% ja seitsmeaastaste oma 69% ja 74%. Põhjus on selles, et<br />
poisid arenevad veidi aeglasemalt ja neid jäetakse lasteaeda natuke kauemaks. Kuigi seaduse<br />
järgi ei tehta lapse sool koolikohustuse täitmise puhul vahet, on siiski võimalus kooliminekut<br />
aasta võrra edasi lükata, kui see peaks vajalikuks osutuma. Statistika järgi kasutatakse seda<br />
võimalust poiste puhul rohkem.<br />
100<br />
<strong>MEHE</strong> <strong>KODU</strong> <strong>ON</strong> <strong>MAAILM</strong>, <strong>NAISE</strong> <strong>MAAILM</strong> <strong>ON</strong> <strong>KODU</strong>? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?