MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE ei hõlmanud see nii suurt osa (5 h ja 16 min). Kolmandal kohal naiste ajakasutuses olid majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine (4 h ja 8 min). Meeste päevas olid kodutööd alles neljandal kohal ja nendele kulutatud aeg naiste omast poolteist tundi lühem. Kodutööd hõlmasid naiste ärkvelolekuajast üle neljandiku (27%) ja nendele kulunud aeg oli meeste omast 60% pikem. Vaba aja ja tasulise töö kombineerimine erineb kodutööde ja tasulise töö ühitamisest suurel määral. Et vaba aeg ja tasuline töö kuuluvad eri eluvaldkondadesse, täiendavad nad teineteist ja neid on lihtsam omavahel kokku sobitada. Nii nagu tasuline töö on ka kodutööd hõivatud aeg. Ühe tööga seotud väsimus ja stress kandub edasi ka teisele, sest mõlemad on töötamise vormid. Pikk kodutöödele kuluv aeg kipub piirama tasulisele tööle kulutatavat aega ja energiat. (Glorieuz ja Koelet 2002). Eri liiki tööde kombineerimisel tekkivaid raskusi iseloomustab see, et naised kulutavad tasulisele tööle vähem aega. 2010. aastal tegid naised tasulist tööd keskmiselt üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega kulutab keskmine mees tasulisele tööle üle viiendiku (22%) ärkvelolekuajast, naine aga vaid 18%. Õppimisele kulub nii naistel kui ka meestel päevas ligi pool tundi, aga mehed veedavad õppides veidi kauem aega kui naised. Et tegemist on kõigi inimeste keskmise ajakasutusega, on õppimisele kulutatud aeg üsna tagasihoidlik. Kõige rohkem aega kulub õppimisele 10–14-aastastel, kes keskmisel päeval (k.a nädalavahetusel) õpivad peaaegu neli tundi. Tüdrukud on õppimises poistest veidi tublimad, vähemalt nad kulutavad selleks rohkem aega. Meeste pikem õppimisaeg vanemas eas on kooskõlas 2007. aastal toimunud täiskasvanute koolituse uuringu tulemustega, mille järgi naisi osaleb täiskasvanuõppes meestest enam, kuid mehed kulutavad koolitustele rohkem aega (Randoja 2009). Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest. Et mehed veedavad naistest rohkem aega tasulist tööd tehes ja naised teevad meestest enam kodutöid, peaksid need tegurid üksteist tasakaalustama ja erinevused kogukoormuses ei tohiks olla kuigi suured (Deding ja Lausten 2006; Glorieuz ja Koelet 2002). Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdsel määral, kuid kodutöödes on suur lõhe naiste kahjuks. Kui arvestada töötamise alla nii tasuline kui ka tasustamata töö, kulutavad naised sellele päevas keskmiselt 6 tundi ja 49 minutit, mehed tunni võrra vähem. Tulemuste tõlgendamise seisukohast on oluline teada, kui suur on eri tegevustes osalemise määr ja kui palju on neid inimesi, kes mõnes tegevuses üldse ei osale. Tasulises töös osaleb kolmandik inimestest: 36% meestest ja 31% naistest. Need näitajad on märksa madalamad kui tööhõive määr, sest peale tööealise rahvastiku olid uuringusse kaasatud 10–14-aastased ja pensioniealised, kelle töötamisaktiivsus on üsna väike. Et suurem osa uurimisalusest rahvastikust olid täisealised, on õppijate osatähtsus üsna väike: hariduse omandamisega on tegelenud vaid kümnendik Eesti elanikest. Kodutöödes või lastehoius osalemine on tasulisest tööst palju rohkem levinud – 87% inimestest on teinud vähemalt mõnda majapidamistööd. Kui tasulist tööd teevad naised ja mehed peaaegu võrdselt, siis majapidamisega tegelevaid naisi on meestest palju rohkem. Peaaegu kõik (93%) naised on teinud kodutöid, viiendik meestest pole nendega aga üldse kokku puutunud. Magamise, muude isiklike tegevuste ja vaba aja veetmisega on tegelenud peaaegu kõik inimesed. Muutused naiste ja meeste ajakasutuses Ajakasutus nagu ka tõekspidamised ja sotsiaalsed normid muutuvad üsna aeglaselt, mistõttu ajakasutuse uurimine sobib eelkõige pikaajaliste muutuste kindlakstegemiseks. Inimesed ei muuda oma suhtumist üleöö ja suhtumise muutus ei kajastu kohe tegelikus käitumises. Kuigi arusaamad naiste ja meeste õiglasest tööjaotusest on muutunud palju uuenduslikumaks, pole see kodutööde jaotuses olulist erinevust kaasa toonud – naised teevad endiselt ära suurema osa majapidamistöödest (Sayer, England jt 2004). 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (Vainu jt 2010) kohaselt ei poolda kaks kolmandikku eestimaalastest seisukohta, et koduste tööde tegemise eest peaks vastutama ainult naine. Ometi on sama uuringu andmetel igapäevaste kodutööde tegemine peamiselt naiste õlul. Peale soorollide põhjustab ajakasutuse MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME? 9
SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GENDER DIFFERENCES IN TIME USE muutusi tehnika areng. Näiteks on inimeste vaba aja kasutust suuresti muutnud arvuti kasutuselevõtt ja tänu mitmesugustele kodumasinatele on lühenenud kodutöödele kuluv aeg. Ööpäeva 24-tunnise piirangu tõttu on osa ajakasutuse aspekte üsna stabiilsed ja muutused aja jaotuses ei saa olla väga suured. Mõningatele igapäevastele tegevustele kuluv aeg ei saa kaduda ega ka eriti väheneda, seega saab ülejäänud tegevustele kuluv aeg muutuda ainult järelejäänud ajavahemiku ulatuses. Kümne aastaga ei ole naiste ja meeste päevane ajakasutus olulisel määral muutunud. Võrreldes 2000. aastaga on inimestele enim lisandunud vaba aega ja suurim langus on toimunud tasulisele tööle ning majapidamisele ja perele pühendatud ajas (vt joonis nr 2). Meestel on vaba aeg pikenenud 39 ja naistel 34 minuti võrra päevas ning enamik lisandunud ajast veedetakse arvuti ees. Üks vaba aja kasvu põhjuseid on kindlasti tööpuuduse suurenemine (McGinnity ja Russell 2007). Võrreldes 2000. aastaga oli 2010. aastal 15–74-aastaste töötuse määr Eestis kolm protsendipunkti kõrgem. Eriti suur oli meeste tööpuuduse kasv. Seda trendi iseloomustab ka märksa ulatuslikum tasulise töö osatähtsuse vähenemine meeste päevas võrreldes naiste omaga. Tasulisele tööle kulutatud aeg on meestel kümne aastaga lühenenud üle poole tunni jagu, naistel vaid kuus minutit. Kui tööga hõivatud meeste osatähtsus oli 2010. aastal väiksem kui kümne aasta eest, siis naiste hõivatus on kasvanud. Et töötavad inimesed teevad keskmisest vähem kodutöid, saab sellega osaliselt seletada, miks naistel majapidamisele ja perekonnale pühendatud aeg üle poole tunni lühenes. Kodutöödest võtab endisest vähem aega söögivalmistamine ja riiete eest hoolitsemine. Seega on peamised aja kokkuhoiu põhjused ilmselt hoopis inimeste harjumuste ja prioriteetide muutumises (süüakse rohkem väljas või ostetakse rohkem süüa koju kaasa) ja mitmesuguste kodumasinate laialdasem kasutuselevõtt (suuremal osal leibkondadest on kodus nt pesumasin). Joonis 2. Muutused naiste ja meeste keskmises päevases ajakasutuses, 1999–2000 ja 2009–2010 Figure 2. Changes in females’ and males’ average daily time use, 1999–2000 and 2009–2010 Vaba aeg Leisure time Isiklik tegevus Personal care Piiritlemata ajakasutus Unspecified time use Vabatahtlik töö ja nõupidamised Volunteer work and meetings Tasuline töö Employment Õppimine Study Majapidamine ja perekond Household and family care Naised Females Mehed Males Minutit päevas Minutes per day -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 Vaba aja kasv on osaliselt põhjendatav ka rahvastiku vananemisega (McGinnity ja Russell 2007). Et vanemaealised üldjuhul enam tööl ei käi ja laste eest ei hoolitsema ei pea, on vaba aja osatähtsus nende päevas palju suurem kui tööealistel inimestel. Mida rohkem on pensioniealisi inimesi, seda suurem on vaba aja maht ja seda väiksem töötundide arv ühiskonnas tervikuna. Eesti rahvastik vananeb suhteliselt kiiresti ja eriti kiire on see protsess olnud viimase 20 aasta jooksul (Puur ja Põldma 2010). Kahe ajakasutuse uuringu vahelisel ajal on vähemalt 65-aastaste inimeste osatähtsus suurenenud 15%-st 17%-ni. Et mehed kulutavad endisest vähem aega tasulisele tööle ja naised kodutöödele, on sooline lõhe mõlema tegevuse puhul vähenenud. Kümme aastat tagasi tegid mehed naistest üle tunni aja kauem tasulist tööd, naised seevastu kulutasid meestest üle kahe tunni rohkem majapidamisele 10 MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? MAN’S HOME IS THE WORLD, WOMAN’S WORLD IS HER HOME?
Page 1 and 2: MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM O
Page 3 and 4: Koostanud Statistikaameti rahvastik
Page 5 and 6: SAATESÕNA PREFACE PREFACE Overview
Page 7 and 8: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 9: SOOLISED ERINEVUSED AJAKASUTUSES GE
Page 37 and 38: TERVIS JA TÖÖVÕIME HEALTH AND CA
Page 61 and 62:
TÖÖ- JA PEREELU ÜHITAMINE RECONC
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
KULTUURIASUTUSTES KÄIMINE VISITING
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
NAISED JA MEHED HARIDUSELUS WOMEN A
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
HARIDUSE PEEGELDUS TÄISKASVANUEAS
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129:
MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYM
show all

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

MEHE KODU ON MAAILM, NAISE MAAILM ON KODU? - Tartu Ãlikool