tantsulavastus - Vanemuine

tantsulavastus

Teater Vanemuine, 142. hooaeg
Theatre Vanemuine 142th season
Originaalmuusika / Original music by Ardo Ran Varres
Lavastaja-koreograaf / Director-Choreographer Ruslan Stepanov
Kostüümikunstnik / Costume Designer Mare Tommingas
Valgus- ja lavakujundaja / Light and Set Designer Patrik Bogårdh
(Rootsi / Sweden)
Inspitsient / Performance managed by Epp Viller
Tehniline assistent / Technical assistant Krista Kotselainen
Akordionist / Accordion Jaak Lutsoja
Salvestus / Recording:
Marge Tombach – vokaal / vocal, Anto Õnnis – txalaparta, tom-tomid / txalaparta,
tom-toms, Ardo Ran Varres – bassklarnet, elektikitarr, basskitarr, kastanjetid, heli-
sev kristallkauss, sämplerid, virtuaalinstrumendid / bass clarinet, electric qui-
tar, bass quitar, castanets, chrystal singing bowl, samplers, virtual instruments
Osades / Cast:
Carrrmen – Marta Marcelli
Jose – Colin Thomas Maggs
Matadoor – Koki Tachibana
Rahvas – Vanemuise balletitrupp
Naised – Nashua Mironova, Janika Suurmets, Kristina Markevičiute, Raminta
Rudžionyte, Julia Litvinenko, Laura Quin, Milena Tuominen, Julia Kaškovskaja,
Tatevik Mkrtoumian, Alicia Nelson, Maria Engel, Giulia Montesello, Tarasina Masi
Mehed – Ilja Mironov, Anthony Maloney, George Willé-Williams, Matthew
Jordan, Vjatšeslav Ladoškin, Matteo Giulio Tonolo, Jaan Ulst, Koki Tachibana,
Lawrence Massie, Keith Reinolds, Benjamin Kyprianos
Esietendus 18. veebruaril 2012 Vanemuise suures majas
The premiere on February 18th 2012 in the Grand Building of the Vanemuine

Ruslan Stepanov
Lavastuse idee ja vorm muutusid arutlustes
kord-korralt üha abstraktsemaks. Soovisime,
et tükk areneks mitte ette teada ja adap-
teeritud stsenaariumi järgi, vaid sünniks
proovide ja arutluste käigus. Igal kohtumi-
sel Ardo ja Patrikuga muutus lavastus üha
selgemaks. Kolm autori positsiooni, igaüks
omal alal, täiendasid üksteist suurepäraselt.
Lavastus muutus iseseisvaks ja
Mériméest peaaegu sõltumatuks ... Üks
põhiaspekte, mille kallal me töötasime,
oli õhkkond – sellele pöörasime ülisuurt
tähele panu. Muusika, stsenograafia ja
koreograafia pidid eksisteerima orgaaniliselt
ühes ja samas ruumis, ühel ja samal
ajal.
Koreograafiline keel on minu eelmiste
töödega võrreldes tugevasti muutunud. See
on isiklikum ja seetõttu ainulaadsem, peaaegu
kordumatute liigutuste tohutu infomaht,
maksimaalne koordinatsioon, keha
ja muusikaga orgaaniliselt seotud impulsid.
CV
2002 lõpetas Viljandi Kultuuri kolledži
tantsukateedri, sellest alates on
Vanemuise teatri balletiartist ja koreograaf
Praegused osatäitmised Vanemuises:
Onu Sinine „Pähklipureja” (lavastaja Pär Isberg, 2004); Gremin „Onegin” (lavastaja
Vassili Medvedev, 2007); Isa „Uinuv kaunitar” (lavastaja Pär Isberg, 2008)
Varasemad osatäitmised Vanemuises:
„Fluxus” (lavastaja Teet Kask, 2002); Doktor „Armastuse tango” (lavastaja Mai
Murdmaa, 2002); „Quiteria pulm” (lavastaja Viesturs Jansons, 2002); „Pöörane
päev ehk Figaro pulm” (lavastaja Oleg Titov, 2003); „L’Amour” (lavastaja Ruslan
Stepanov, 2003); „Pulmareis” (lavastaja Mai Murdmaa, 2004); Lysander „Suveöö
unenägu” (lavastaja Hugo Fanari, 2005); „Tantsumaraton” (lavastaja Mai Murdmaa,
2005) ; „Sõduri lugu” (lavastaja Rachid Tika, 2006); Mäekuningas „Peer Gynt”
(lavastaja Mare Tommingas, 2006)
Courlandi hertsog „Giselle” (lavastaja Stanislav Fečo, 2007); Sigmund „Sigmund
& Freud”(lavastaja Saša Pepeljajev, 2007)
Vanemuises lavastanud:
„L’Amour” (2003) , “Anathema” (2005), “Passenger” (2006, osales rahvusvahelisel
koreograafide festivalil Hannoveris), “Zarathustra” (2008), “Vaikimine”
(2009, osales Peterburis Baltiiski Domi festivalil “Monokkel”),“Kevade” (2009,
Eesti Teatriliidu preemia 2010)
Ruslan Stepanov on osalenud René Vilbre ja Helena Jonsdóttiri tantsufilmis
“Another” (Eesti-Island-Saksamaa-Soome-Sloveenia, 2006).

Ruslan Stepanov
The idea and the shape of the play underwent several changes, becoming more and
more abstract. Every time we wanted the play to develop not based on the previously
adapted scenario, but to be born in the course of rehearsals and discussions.
After every meeting with Ardo and Patrick the integrity of the play became more
transparent and the three author’s positions, each covering its own sphere, were
excellent mutual supplements, with the play becoming self-sustained, essentially
independent of Mérimée... The atmosphere was one of the primary aspects that
we worked on, paying enormous attention to it as the music, the scenography and
the choreography had to co-exist harmoniously, in one space and at the same time.
The choreographic language has changed a lot compared to my previous work,
becoming more author-centred and thus unique. The vast volume of information contains
endless movements that are practically never repeated, with maximum coordination
and impulses that are seamlessly connected with the body and the music.
CV
in 2002 graduated from the Viljandi Culture College, since that in Theatre
Vanemuine, ballet artist and choreographer
Current roles in Vanemuine:
Father „Sleeping Beauty” (director Pär Isberg, 2008); Uncle Blue „Nutcracker”
(director Pär Isberg, 2004); Gremin „Onegin” (director Vassili Medvedev, 2007)
Earlier roles in Vanemuine:
„Fluxus” (director Teet Kask); Doctor „Tango of Love” (director Mai Murdmaa);
„Quiteria’s Wedding” (director Viesturs Jansons); „Figaro’s Wedding” (director
Oleg Titov); „L’Amour” (director Ruslan Stepanov); „Wedding Trip” (director Mai
Murdmaa); Lysander „Summer Night’s Dream” (director Hugo Fanari); „Dance
Marathon” (director Mai Murdmaa); „Soldier’s Story” (director Rachid Tika);
Mountain King „Peer Gynt” (director Mare Tommingas, 2006); Duke of Courland
„Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007); Sigmund „Sigmund & Freud” (director
Saša Pepeljajev, 2007)
Earlier productions in Vanemuine:
„L’Amour” (2003), „Anathema” (2005), “Passenger” (2006, International
Choreographer’s Festival in Hannover), “Zarathustra” (2008), “Silence”
(2009, International Choreographer’s Festival “Monocle” in Baltiiskij Dom, St
Petersburg),“Spring” (2009, Estonian Theatre Society award 2010)
Ruslan Stepanov was dancer in René Vilbre’s and Helena Jonsdóttir’s dance film
“Another” (Estonia-Iceland-Germany-Finland-Slovenia 2006)
Ardo Ran Varres
Tantsulavastuse “Carrrmen!” ideed oleme Ruslaniga arendanud paar-kolm aastat.
Mõelnud nii- ja naapidi, et kuidas ja mida võiks teha. Ruslan julgustas mind
mõtlema vabalt, avaralt, eksperimentaalselt. Kindlat stsenaariumit ta ette ei andnud...
Mérimée novell “Carmen” sai mitmeid kordi läbi loetud, olen ka ise Sevillas
ringi rännanud ja Andaluusia õhku sisse hinganud. Flamenko mind ei inspireerinud,
kuigi pean sellest vägagi lugu. Uurisin ka baskide kultuuri, kuna don Jose
on pärit just Baskimaalt. Väga kaua otsisin teekonna algust, juhtniiti, et saaks
ometi asjad liikuma. Ja siis avastasin võrratu instrumendi – txalaparta. See on
baskide pill, mis meenutab saagimispukki, millel prussid peal. Just selline see
pill ongi – puust lauajupid, mis tekitavad eri kõrgusega helisid. Mängitakse puupulkadega
ja enamasti kahekesi (hiljem sain seda pilli näha ja katsuda Viljandi
Pärimusmuusika Festivalil). Palusin löökpillimängija Anto Õnnist, et ta võtaks stuudiosse
mõned puust lauad kaasa. Salvestus tuli väga inspireeriv. Siia peale mängisin
igasugust materjali ja töötlesin seda omakorda elektrooniliselt. Kasutusele
tulid sämplerid, virtuaalinstrumendid, elektrikitarrid. Oluline osa helide töötlemisel
oli vanal lintmakil ja efektiplokil, mille nimeks Kurzweil KSP 8.
Mõni aeg hiljem tekkis mõte liita juurde akordion ja naishääl. Helilooja Mari
Vihmand kasutas oma ooperis „Armastuse valem” akordionit ja Liis Kolle lavastuses
liikus akordionist Jaak Lutsoja laval tegelaste seas. Võtsin nende kõigiga
ühendust ja küsisin, kas me võiksime sama võtet kasutada. See oleks nagu tsitaat
või viide nimetatud ooperile.
Sobiva naishääle leidmine oli omaette põnev lugu, nimelt esines Viru Folgil
Rakverest pärit kollektiiv IGÜ, mille solist Marge Tombach tekitas kohe minus
äratundmise, et midagi sellist on vaja ka meie lavastusse. Tulemus sai väga
tabav ja täpne.
Lisaks eelmainitule kasutan ma “Carrrmeni!” fonogrammis palju omasalvestatud
helisid, näiteks vee tilkumist vihmaveetorust, müntide kõlinat, tolmuharja
ning kilekoti sahinaid, südametukseid, sosinaid, tulistamisi. Põnev käik oli
Tartu kodutute loomade varjupaika, kus salvestasin vihaseid koeri. Koera ulgumise
aga tabasin ühel suveõhtul Lahemaal jalgrattaga sõites. Lisaks kõlab siin
tohutul hulgal erinevate metallist objektide helisid.
Ma usun, et mul on aidanud antud projekti süveneda fakt, et elan nüüd
perega Tartus.
Soovin vaatajale-kuulajale avastamisrõõmu!
CV
1981–1992 Tallinna Muusikakeskkool (klarneti eriala)
1992–1996 EMA Kõrgem Lavakunstikool (näitleja eriala)
2009–2011 EMTA magistrantuur (kompositsiooni eriala)

Töökohad:
1996–2001 Rakvere Teater. Näitleja
2001–2003 Eesti Draamateater. Näitleja
2003–2011 Eesti Draamateatri muusikajuht
Alates 2011 vabakutseline
Ardo Ran on mänginud ligi kolmekümnes lavastuses, osalenud (nüüdis muusika)
projektides lisaks Eestile ka Taanis, Soomes ja Saksamaal ning loonud originaalmuusikat
umbes 40-le teatri- ja telelavastusele, telesaatele ning lühifilmile.
Teinud originaalmuusika kahele täispikale mängufilmile, kirjutanud muusikat
tantsu lavastustele. Ta on saanud kahel korral (2003, 2008) Eesti Autorite Ühingu
preemia originaalmuusika eest sõnalavastuses ning Eesti Draamateatri kolleegipreemiad
2004. ja 2011. aastal.
foto: a. r. varres tartu kodustuudios, novembris 2011. autor: elisa taimre /
photo: a.r. varres in his home studio in tartu, november 2011. author: elisa taimre
Diskograafia:
MacBeth (2001); Arabella ja Taaniel
(2003); Õhtusöök Sõpradega (2008)
http://www.emic.ee/
ardo-ran-varres-est
Ardo Ran Varres
Ruslan and I have been developing
the idea for the dance performance
“Carrrmen!” for a couple of years now.
We have looked at this project from
many different angles. Ruslan encouraged
me to think big, to experiment.
He didn’t ask me to stick to a script.
I read Mérimée’s novella “Carmen”
several times; I have visited Seville
and breathed the air of Andalusia. I
wasn’t inspired by flamenco, but I do
have a lot of respect for it. I also studied
the Basque culture, because Don
José is originally from Basque Country.
I spent a very long time looking for the
beginning of the path, a lead, something
that would make things move.
And then I found this amazing instrument
– txalaparta. It is a Basque music
device that looks like a sawhorse with wooden slats across it. That’s exactly
what this instrument is – wooden boards that create sounds of different pitch.
Wooden sticks are used to play the instrument and two people usually play
together (later I had the chance to see and feel this instrument at the Viljandi
Folk Music Festival). I asked percussionist Anto Õnnis to bring some wooden
boards to the studio. We ended up with a very inspiring recording. I added all
kinds of material to it and then processed it all electronically. I used samplers,
virtual instruments, electric guitars. An old tape recorder and an effects system
called Kurzweil KSP 8 had an important part in processing the sounds.
Sometime later I decided to add an accordion and a female voice. Composer
Mari Vihmand used an accordion in her opera “The Formula of Love” and in Liis
Kolle’s production, accordionist Jaak Lutsoja moved among the characters on

stage. I contacted all of them and asked if I could do the same thing. It would
be like a quote or a reference to this opera.
The story of how we found the suitable female singer is also exciting. IGÜ, a
band from Rakvere, were performing at Viru Folk and hearing their lead singer
Marge Tombach immediately made me realise that she was just what we needed
for our performance. The result is very sharp and precise.
I also used many sounds that I recorded myself in the phonogram of
“Carrrmen!”, such as water dripping from a drainpipe, the jingle of coins, the
swishing sound of a duster and a plastic bag, heartbeat, whispers, gunshots.
Visiting the homeless animal shelter in Tartu, where I recorded the sound of
angry dogs, was also an exciting experience. I caught the sound of a howling
dog when I was cycling in Lahemaa one summer evening. There are also numerous
sounds made by various metal objects on the recording.
I am sure that the fact that my family and I now live in Tartu has really helped
me focus on the project.
I hope that those who see and hear it will also enjoy it!
CV
1981–1992 Tallinn Music High School
1992–1996 Drama School of Estonian Academy of Music and Theatre
1996–2001 Rakvere Theatre. Actor
2001–2003 Estonian Drama Theatre. Actor
2003–2011 Music Director of the Estonian Drama Theatre
Since 2011 freelancer
Ardo Ran Varres has played in almost 30 productions, taken part in (modern
music) projects in Estonia, as well as in Denmark, Finland and Germany. He has
created original music for about 40 theatre and TV productions, TV programmes
and short films, for two full-length feature films and also for dance performances.
He has been awarded the Estonian Authors Society Prize for original music in a
drama production twice (2003, 2008) and the Colleagues Prize of the Estonian
Drama Theatre in 2004 and 2011.
Discography:
MacBeth (2001)
Arabella ja Taaniel (2003)
Õhtusöök Sõpradega (2008)
http://www.emic.ee/ardo-ran-varres-est
Jaak Lutsoja
Õppinud akordionit Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi muusikaklassis ja Georg Otsa
nimelises Tallinna Muusikakoolis (1987–1997).
Alates 1997. aastast tegutseb vabakutselise muusikuna. 2001. aastast
ansambli Karavan liige. Osalenud muusikafestivalidel ( Jazzkaar 1999, 2003 ja
2004) ja konkurssidel (sh koos Erkki Otsmaniga Pariisis Edith Piafi nimelisel konkursil,
2005). 2005. aasta sügisest Saue Muusikakooli akordioniõpetaja. 2007 valmis
Eesti Kontserdi tellimusel soolokontsert „Teine pööre“ koos Ursula Chillaud’,
Anto Petti ja Tõnu Jõesaarega, milles esitatakse klassikalist kaasaegset muusikat.
Aastast 2010 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pop-džässosakonna
akordioniõpetaja. 2011. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud
rütmimuusika-akordioni erialal.
Esinenud nii solistina kui ka mitmes koosseisus duost orkestrini. Lisaks paljudele
Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal. Viljeleb
väga laia ampluaaga muusikat alates pop-džässist kuni klassikalise ja kaasaegse
klassikalise muusikani. Kasutanud ka multimeedia võimalusi (näiteks Eesti
Kontserdi korraldatud koolikontsertide sarjas kavaga „21. sajandi akordion“) ja
arranžeerinud repertuaari akordionile. Musitseerinud koos Oleg Pissarenko, Erkki
Otsmani, Siiri Sisaski, Silvi Vraidi, Jaak Jürissoni, Tõnis Mägi, Hedvig Hansoni,
Ardo Ran Varrese (sealhulgas “Tartüff Live”, 2005, kus naturaalpillide elektrooniliselt
töödeldud heli jõudis kuulajateni neid ümbritsenud kõlaritest), Henn
Rebase (oreli muusika kava, mis seatud kahele akordionile), kammermeeskoori
Revalia ja “Noorkuuga”. 2007. aastal tekkis ka akordionitrio koosseisus Henn
Rebane, Allan Jakobi ja Jaak Lutsoja, millega on esitatud nii klassikalist kui ka
kergemat muusikat. 2008. aasta jaanuaris valmis kontsertprojekt „Saksofon
versus Saksofon“. 2008 suvi Kaumanni–Tungla lühiooper „Lopi ja Lapi“, lavastaja
Liis Kolle. 2008 sügisel Mari Vihmandi ooper „Armastuse valem“, lavastaja
Liis Kolle. Peaesineja festivalil „Visioon 2010“ omaloomingulise kavaga. 2010.
aasta detsembris valmis tal sooloplaat „Contrarian Grooving“ omaloomingulise
muusikaga, mis valiti 2011 septembris Euroopa jazzraadio nädala plaadiks.
Diskograafia
„Worldwide“ (Aidem Pot, 2000); „Ole mu palve” (Revalia Duubel 7, 2000); „Karavan &
Agu Tammeoru laule” (Lend Music Ltd., 2002.); „Erkki Otsman“ (E.T.A., 2003); „Hetk
vaikust” (Crea Stuudio, 2003); „Arabella ja Taaniel” (Rakvere Teater, 2003); „The
Little One`s“ (MT Holding Ltd., 2004); „The Book`s Burning” (MT Holding Ltd., 2005);
„Kuu lõhn” (OÜ Su Music, 2005); „Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra“
(Divine Art, 2005); „Unenäopüüdjad“( 2006 Allan Vainola ); „Valguse värvid“ ( 2007
MT Holding Ltd.); „Taevalik meloodia“ ( 2007 ans Karavan); „Romantiline akordion“
( 2007); Karavan 25 Live ( 2008 ans Karavan ); „Vaikimine oleks vale...“(2010 Jaak
Lutsoja); Contrarian Grooving (2010 Jaak Lutsoja sooloplaat); Igavene Suvi ( 2011
„Unenäopüüdjad“, Allan Vainola )

Jaak Lutsoja
He studied accordion in the Lilleküla Upper Secondary School in Tallinn and the
Tallinn Georg Ots Music School (1987–1997).
He has been a freelance musician since 1997. In 2001 he became a mem-
ber of the band Karavan. He has performed at music festivals (Jazzkaar 1999,
2003 and 2004) and taken part in competitions (incl. the Edith Piaf competition
held in Paris in 2005, where he performed with Erkki Otsman). He started working
as an accordion teacher in Saue Music School in autumn 2005. In 2007 he
prepared his solo concert “The Second Turn” at the request of Eesti Concert,
where he was joined by Ursula Chillaud, Anto Pett and Tõnu Jõesaar in playing
classic contemporary music. In 2010 he started working as an accordion teacher
in the Pop and Jazz Department of the Tartu Heino Eller Music School. He has
been a lecturer of rhythmic music and accordion in the University of Tartu Viljandi
Culture Academy since 2011.
He has performed as a soloist and been a member of various music collectives
from duos to orchestras. In addition to numerous European countries, he
has also given concerts in America and Russia. He performs music
of many different genres from pop jazz to classic and contemporary
classic music. He has also used the options offered by multimedia
(e.g. in the programme “21st Century Accordion” in the school
concert series organised by Eesti Kontsert) and arranged repertoire
for accordion. He has performed with Oleg Pissarenko, Erkki
Otsman, Siiri Sisask, Silvi Vrait, Jaak Jürisson, Tõnis Mägi, Hedvig
Hanson, Ardo Ran Varres (including Tartüff Live! in 2005, where the
electronically processed sound of natural instruments reached the
listeners from the speakers that surrounded them), Henn Rebane
(organ music programme arranged for two organs), male chamber
choir Revalia and the band Noorkuu. The accordion trio consisting of
Henn Rebane, Allan Jakobi and Jaak Lutsoja was established in 2007
and it has performed both classic and pop music. The concert project
“Saxophone Versus Saxophone” was finalised in January 2008.
Summer 2008 – short opera “Lopi and Lapi” by Tõnis Kaumann and
Leelo Tungal, directed by Liis Kolle. Autumn 2008 – Mari Vihmand’s
opera “The Formula of Love”, directed by Liis Kolle. He was the main
act at the Vision 2010 festival where he performed his own music.
In December 2010 he released his solo album Contrarian Grooving,
where he performed his own music. The album was the record of the
week on European jazz radio in September 2011.
Discography
Worldwide (Aidem Pot, 2000)
Ole mu palve (Revalia Duubel 7, 2000)
Karavan & Agu Tammeoru laule (Lend Music Ltd., 2002.)
Erkki Otsman (E.T.A., 2003)
Hetk vaikust (Crea Stuudio, 2003)
Arabella ja Taaniel (Rakvere Theatre, 2003)
The Little One’s (MT Holding Ltd., 2004)
The Book’s Burning (MT Holding Ltd., 2005)
Kuu lõhn (OÜ Su Music, 2005)
Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra (Divine Art, 2005)
Unenäopüüdjad (2006 Allan Vainola)
Valguse värvid (2007 MT Holding Ltd.)
Taevalik meloodia (2007 Karavan)
Romantiline akordion (2007)
Karavan 25 Live (2008 Karavan)
Vaikimine oleks vale... (2010 Jaak Lutsoja)
Contrarian Grooving (2010 Jaak Lutsoja’s solo album)
Igavene Suvi (2011 Unenäopüüdjad, Allan Vainola)

Patrik
Bogårdh
On töötanud 15 aas-
tatvalguskunstnikuna nii draama-,
tantsu- kui ooperi žanri
lavastustes. Tema
põhiliseks tööandjaks
on olnud Stockholmi
Linnateater, kus ta
on aastatel 1997 –
2010 teinud ligi 40
tööd. Mõned tähtsamad
neist:
„Vennad Lõvisüdamed“,
lav. Daniel Lind;
„Suur ja väike“, lav.
Birgitta Egerbladh;
„Kabaree“, lav. Colin
Nutley; „Meister Olof“,
lav. Paul Verhoeven;
„Jõuluoratoorium“
Christian Tomnäsi juhatusel;
„Päikesega tuba“,
lav. Mattias Knave;
„Nagu teile meeldib“,
lav. Johanna Garpe;
„Momo – ehk imelik lugu
ajavarastest“, lav. Niklas
Hjulström jt.
Patrik on nii lava- kui valguskunstnik,
kuid hingelähedasem
on talle pigem
valguskujundus. Ta alustab oma tööd alati valguse võimalustest ruumis. Ainult
väga tihe koostöö koreograafide ja lavastajatega loob sümbioosi keha ja valguse
vahel. Tantsulavastus, “Kom Ta Min Hand” (Come Take My Hand), koostöös
lavastaja Birgitta Egerbladiga, päädis pea geniaalse tulemusega. Koostöös koreograaf
Pontus Lidbergiga tuliVanemuises 2010. aastal lavale „Petruška pärastlõuna“
(Raveli, Debussy ja Stravinski muusikale).
Patrik Bogårdh
has worked as a lighting designer with theater, dance and opera in 15 years.
His main employer is the Stockholm City Theater, where Patrik has designed
nearly forty works from 1997 – 2010. Some of the most important works are.
The Brothers Lion Hart, Director: Daniel Lind
Big and Little, Director: Birgitta Egerbladh
Cabaret, Directed by Colin Nutley
War and Peace, Director: Carolina Frände
Master Olof, Director: Paul Verhoeven
Christmas Oratorio Directed by: Christian Tomnäs
Room With Sun, Director: Mattias Knave
As You Like It, Directed by: Johanna Garpe
Momo – Or The Strange Story Of The Time Thieves, Niklas Hjulström etc
Patrik is working both as a Set designer and Lighting designer, but has his roots
in the lights. He always starts from the sculptural possibilities of light in the
room. It is very close collaboration with choreographers and directors that create
symbiosis between body and light. The dance/theatre production „Kom Ta
Min Hand“ (Come Take My Hand) directed by choreographer Birgitta Egerblad
resulted in a congenial outcome. Together with Pontus Lidberg they produced
„The Afternoon of Petrushka“ in the Theatre Vanemuine (2010).
Mare Tommingas
1978 lõpetas Tallinna Koreograafiakooli. 1990 pälvis stipendiumi Goethe Instituudilt
Saksamaal ja täiendas end moderntantsu alal Kölnis.
1978–1989 Vanemuise teatri balletiartist
1989–1998 Vanemuise teatri balletisolist ja koreograaf
1992 asutas Tartu Ülikooli tudengite baasil teatri juurde moderntantsustuudio
alates 1998 Vanemuise teatri balletijuht
on Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli asutajaliige ning kaasaegse tantsu pedagoog,
teinud kostüüme ja lavakujundusi enamusele oma tantsu- ja balletilavastustest,
samuti muusikali-, ooperi- ja draamalavastustele, lavastanud kontsertprogramme,
korraldanud I.D.A. (International Dance Activity) tantsufestivali.
Alates 2009 Rahvusvahelise Tantsunõukogu CID-UNESCO liige
Lavastused Vanemuises:
kolm lühiballetti Vivaldi, Kreisleri ja Sumera muusikale “Kevadised manuskriptid”
(1989) “Koit” ja „Valge öö“ Elleri muusikale (1989), Orffi “Carmina burana”

(1991), Volkonski “Väike prints” (1991), “African Sanctus. Barcelona” Fanshawe’i,
Mercury ja Morani muusikale (1992), Prokofjevi “Romeo ja Julia” (1993), Bartoki
“Imeline Mandariin” (1994), Tšaikovski “Pähklipureja” (1994), Leigh’ “Mees La
Manchast” (1995), “Pildi sisse minek” (1997), Stravinski “Pühitsetud kevad”
(1997), “Kadunud naine minus” (1998), “Wolfgang AMADE Mozart” (2000),
J. Straussi “Öö Veneetsias”, J. Styne´i “Gypsy”, J. Straussi “Nahkhiir” (2006),
E. Griegi “Peer Gynt” (2006), J. Styne´i “Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud” (2008),
“Queen – The Doors of Time” (2009), rahvusvaheline balletigala “Vanemuise ballett
70” Tartu lauluväljakul (2009), T. Aintsi „Mowgli“ 2010
Tunnustus:
1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia
lavastuse „Koit” ja „Valge öö” eest; 1992 Eesti
Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse
„African Sanctus. Barcelona” eest; 1995 Eesti
Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali „Mees
La Manchast” eest; 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta
loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise
eest; 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden;
2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse
kategoorias tantsulavastuse „Peer Gynt” eest; 2008
Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse
eest Vanemuise teatri balleti arendamisse; 2009 pälvis
Tartu medali
Mare Tommingas
In the Vanemuine since 1978
in 1978 graduated from the Tallinn Choreography School;
in 1990 was awarded a scholarship from the Goethe
Institute in Germany and studied modern dance in
Cologne
1978–1989 worked as a ballet artist in the Vanemuine
1989–1998 was a ballet artist and choreographer in the
Vanemuine
in 1992 founded a modern dance studio based on the students
of the University of Tartu at the theatre
since 1998 has worked as the Vanemuine Ballet Director
is one of the founders of the Vanemuine Dance and Ballet
School and a teacher of modern dance
has designed costumes and sets for most of her dance and ballet productions,
also for musical, opera and drama productions and staged concert programmes
Earlier productions in the Vanemuine:
three short ballets to the music of Vivaldi, Kreisler and Sumera Spring Manuscripts
(1989), Dawn and White Night to the music of Eller (1989), Orff Carmina burana
(1991), Volkonski Little Prince (1991), African Sanctus. Barcelona to the music
of Fanshawe, Mercury and Moran
(1992), Prokofiev Romeo and Juliet
(1993), Bartok The Miraculous
Mandarin (1994), Tchaikovsky The
Nutcracker (1994), Leigh Man of La
Mancha (1995), Going inside the
Picture (1997), Stravinsky The Rite
of Spring (1997), The Lost Woman
in Me, Wolfgang Amadeus Mozart,
A Night in Venice, Gypsy, The Bat
(2006), Peer Gynt (2006), Sugar
(2007), Mowgli (2010)
Acknowledgements:
in 1989 young choreographer’s
annual award of the Estonian
Theatre Union for the productions
of Dawn and White Night;
in 1992 a young ballet artist’s
award of the Estonian Theatre
Union for the production of
African Sanctus. Barcelona
in 1995 music theatre annual
award of the Estonian Theatre
Union for the musical Man of La
Mancha; in 2004 the creative
scholarship of the Foundation
Tartu Kultuurkapital for organising
the I.D.A. festival; in 2007
for the best ballet performance
of the year by the Estonian
Theatre Union for the dance
production Peer Gynt; in 2006
the Republic of Estonia The
Order of the White Star, IV
Class

Carmen
„Carmeni“ lugu sai alguse 1845, kui prantsuse kirjaniku Prosper Mérimée romaan
ilmus järjejutuna La Revue des deux Mondes’s ja raamatuna 1847. „Carmen“
kuulub kirjaniku kõige küpsemasse loomeperioodi. See pole kirjutatud esimeses
romantismituhinas, vaid pärast põhjalikku tutvumist Pürenee poolsaare ja sealsete
rahvastega. „Carmen“ annab ka hea ettekujutuse Mérimée loomingu omapärast
ja stiilist, seda lugedes saab selgeks, miks teda on võrdse eduga nimetatud
romantikuks ja realistiks. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid ja
metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nõidus ja ebausk, teisest
küljest asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused
kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne.
Mérimée „Carmen“ on 19. sajandi Euroopa oriendi- ja eksootikalembuse üks
manifestatsioonidest. Loo paigutamine Andaluusiasse loob värvika tausta eurooplase
ja mustlaskultuuri kokkupõrkele – mustlased olid etniline grupp, keda reaalses
elus avalikkuse poolt põlati, aga kes andsid materjali romantilisteks kujutusteks
kirjanduses ja kunstis. Erinevus – mis viib nii veetluse kui vägivallani –
ongi teema, mida Mérimée „Carmenis“ igal tasandil avab.
Kirjanik kujutab sündmusi, mis leiavad aset Andaluusia regioonis Lõuna-
Hispaanias 1830. aasta sügisel selliselt, nagu oleks ta neis ise osalenud. Mérimée
justkui uuriks Andaluusias kogu õpetatud Euroopat põnevil hoidvat geograafilist
probleemi – salapärase Munda asukohta – millest ta kavatseb kirjutada teaduslikke
ringkondi raputava artikli.
Romaan koosneb neljast osast. Esimeses peatükis on olulisim autori tutvumine
Joséga, kes öeldakse olevat röövel ja salakaubavedaja. Teise osa sündmused
kujutavad Mérimée ja kauni mustlanna Carmeni kohtumist, kus Carmen
ennustab autorile ja varastab ta kella, situatsioon lõpeb sellega, et don José viib
autori Carmeni juurest ära. Mõned kuud hiljem kuuleb autor, et don José hukatakse
järgmisel päeval ja külastab teda vanglas. Don José räägib oma saatusest.
Kolmas peatükk ongi don José lugu – ta jutustab oma elusaatuse algusest
lõpuni: bandiidielust, erutavast ja veidrast suhtest Carmeniga ning ahistavast
lõpust, milleni see viis – don José on Carmeni armukadedushoos tapnud. Neljas
osa koosneb autori märkmetest mustlaste keele ja kultuuri kohta.
Ei saa öelda, et Mérimée oleks Carmeni „eksootilist” iseloomu poetiseerinud.
Carmen on valelik, truudusetu ja halastamatu; pettus ja varastamine on
talle niisama loomulik nagu ringirändamine ja lummav tants; tema armastus ei
ole mitte ainult vaba, vaid ka lihtsakoeline. Mitte juhuslikult ei ole jutustuse epigraafiks
read „Sappi on täis iga naine, ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis
ja veel, kui lamab mulla all ta”. Autor usub, et peategelase iseloomu määravad
tema rahva traditsioonid, ja tunneb kaasa õnnetule Joséle, kelle armastus
Carmeni vastu muudab ta kurjategijaks ja kes peab seepärast surema.
1875 kirjutas Georges Bizet romaani ainetel ooperi (libretistid Henri Meilhac
ja Ludovic Halévy) . Vihased kriitikud, kes pidasid seda „häbituks seksuaalseks
vaatemänguks, mis on rüütatud hispaania folkloori vormi“, manasid ooperit usinasti.
Tänapäeval tunneme Bizet’ „Carmenit“ kui populaarseimat ooperit, mis iial
kirjutatud. Bizet soovis opera-comique’le anda kaasaegsemat tunnetust, lisades
muusikasse tugevaid ja realistlikke emotsioone. Kuigi teos on Hispaaniahõnguline,
ei ole seal kasutatud ühtki autentset hispaania rütmi või muusikalist
teemat. Ooperi libreto põhineb romaani kolmandal osal, millele on lisatud uusi
karaktereid nagu näiteks Micaela ja Escamillo.
Hulk aega enne Bizet’d seadis „Carmeni“ lavale balletmeister Marius Petipa,
kes sel ajal töötas Madriidis kuninglikus teatris. Balleti nimi oli „Carmen et son
Toréro“ ja see valmis vahetult peale Mérimée romaani ilmumist. Kahjuks ei ole
meie ajani säilinud ühtegi osa muusikalisest partituurist. Pärast Bizet’ ooperit
on „Carmeni“- ainetel loodud palju populaarseid balletiversioone, kus kasutati
ooperi muusikat – Aimé Bertrand (1897), Lucia Cormani (1903), Augustin
Berger (1912) jt.
Roland Petit’ „Carmen“
Petit kasutas oma versioonis Pariisi Balletile (1949) esmakordselt Bizet’ ooperi
kogu muusikat. Lugu ise põhineb rohkem Mérimée novellil kui ooperi libretol.
Carmenit tantsis Renée Jeanmarie ja don Joséd Roland Petit ise. Kriitikud olid
meelestatud üsna ärevalt, aga publikule Petit’ variant meeldis.

Alberto Alonso / Rodion Štšedrini „Carmen-süit“
1960-tel palus Moskva Suure Teatri staar Maia Plissetskaja koreograaf Alberto
Alonsot luua spetsiaalselt talle Carmeni-aineline ballett. Plissetskaja abikaasa
Rodion Štšedrin nõustus muusikat arranžeerima – ta reorkestreeris ooperi, kasutades
uusi instrumente ja muusikalisi teemasid Bizet’ „L´Arlesienne’ist“ ning
Massenet’ „Le Cid’ist“.
Alonso keskendus oma loos Carmeni, don José ja toreadoor Escamillo armukolmnurgale.
Carmenit kujutas ta kirgliku, vaba hingega naisena, kontrastiks temperamentsele
ja heitlikule don Joséle.
„Carmen-süit“ esietendus Moskva suures teatris 1967. aasta aprillis. Štšedrini
töö sai hävitava hinnangu ja juba teine etendus tuli asendada „Pähklipurejaga“.
Tänasel päeval on „Carmen-süit“ nii Moskva Suure Teatri, Peterburi Maria teatri
kui teiste tuntud ja kuulsate balletiteatrite repertuaaris.
Mats Eki „Carmen“
Mats Ek lõi oma versiooni 1992 Cullberg Balletile, kasutades muusikaks Štšedrini
süiti. Ta jutustab lugu sümbolismi- ja paroodiakeeles, püüdes kokku siduda
Mérimée, Bizet’ ja enda isiklikke arusaamu loo kangelannast. Mérimée jaoks oli
Carmen maskeeritud saatan, samas kui Bizet nägi temas oma vabaduse eest
võitlevat kangelaslikku indiviidi. Ek kujutab Carmenit arrogantse libuna, kelle
hiiglaslik sigar esindab mehelikku hinge naise kehas. Don Josést on saanud tagasihoidlik
maapoiss ja Escamillost keigar, kes harjunud naiste tähelepanuga. Ek
on lavastusse sisse toonud karakteri M – Micaela, Madre/Mother (ema), Muerte
(surm). See versioon Carmenist on praegu nii Inglise Kuningliku Balleti, Cullberg
Balleti, Lyoni Balleti kui ka Praha Rahvusliku Balletiteatri ja Poola Rahvusooperi
balleti repertuaaris.

Läbi aastakümnete on Carmenist loodud rohkesti ballette ja kaasaegseid
koreograafilisi adaptsioone. Enamus neist Bizet/Štšedrini muusikale, aga näiteks
John Cranko 1971. aasta versiooni koreograafia on loodud Wolfgang Fortneri ja
Wilfried Steinbrenneri muusikale. Hilisematest lavastustest võiks mainida veel
Antonio Gadesi 1983. aasta flamenkofilmi, Richard Alstoni 2009. aasta versiooni
Šoti Balletile (Štšedrini muusikale) ja Davide Bombana 2009. aasta lavastust
Kanada Rahvusballetile, kus kasutati Carmen-süidi remixi (Tambours du Bronx,
vokaal Meredith Monk).
Carmen
The story of “Carmen” starts in 1845 after the publication of Prosper Mérimée’s
novella in the periodical La Revue des deux Mondes and as a book in 1847. The
author wrote “Carmen” during the most mature and creative period of his literary
career. Mérimée was not getting carried away by the first rush of romanticism
when he wrote the novella – he studied the Iberian Peninsula and its people
very thoroughly before he set to work. “Carmen” is also a good representation
of the uniqueness and style of Mérimée’s work, as it clearly shows why he
has often been called both a romantic and a realist. On one hand the novella is
exotic, full of strong characters and wild passion, robbers, smugglers, the Roma,
witchcraft and superstition; on the other hand it is matter-of-fact and calm, sometimes
almost scientifically passionless, full of comments and detours to history,
linguistics, and so on.
Mérimée’s “Carmen” is a manifestation of the love Europe felt for the Orient
and everything exotic in the 19th century. Setting the story in Andalusia creates
a colourful background for the collision of European and Roma cultures –
the Roma were an ethnic group despised by the public in real life, but who provided
plenty of material for romantic literature and art. The difference, which
leads to both attraction and violence, is the subject that Mérimée studies in
“Carmen” at every level.
The author describes the events that take place in Andalusia in southern
Spain in autumn 1830 as if he had participated in them. It seems like Mérimée
is investigating the geographical problem of Andalusia that kept the whole of
learned Europe on its toes – the location of the mysterious Munda – and that he
is planning to write an article that will shake up the world of science.
The novella consists of four parts. In part I, the author meets José, who he
is told is a robber and a smuggler. The events in part II describe the meeting of
Mérimée and the beautiful Roma girl Carmen, where Carmen tells the author
his fortune and steals his watch. The situation ends with Don José escorting
the author away from Carmen. A few months later, the author hears that Don

José will be executed the next day and visits him in prison. Don José tells him
about his fate. The third chapter of the novella is the story of Don José, who
tells the story of his life: being a bandit, his exciting and strange relationship
with Carmen and the terrible way in which it ended – Don José killed Carmen in
a fit of jealous rage. Part IV consists of the author’s remarks on the language
and culture of the Roma.
We can hardly speak of Mérimée poeticising Carmen’s exotic personality. She
is mendacious, perfidious and ruthless; deceit and theft are as natural to her as
are her wanderings and captivating dances; her love is not just free – it is primitive.
No wonder that novella’s epigraph tells us: “Every woman is evil. Good she
can be but twice – Once, in the bed of love, Once, on the bed where she dies”.
The author is present in the novella as the travelling narrator who studies
the customs of the Roma people in Spain. He is of the opinion that the personality
of the female protagonist was pre-determined by the traditions of her people
and he sympathises with hapless José who has become a criminal and is
doomed to die because of his love for Carmen.
In 1875 Georges Bizet wrote an opera based on the novella (libretto by Henri
Meilhac and Ludovic Halévy). Angry critics, who considered it a “shameless sex
show dressed as Spanish folklore”, took pleasure in denouncing it. Today we
know Bizet’s “Carmen” as one of the most popular operas ever written. Bizet
wanted to give opéra-comique a more modern air by adding strong and realistic
emotions to the music. Although the opera is set in Spain, the composer did
not use any authentic Spanish rhythms or musical subjects. The libretto of the
opera is based on the third part of the novella and some new characters have
been added, such as Micaela and Escamillo.
Ballet master Marius Petipa, who then worked in the Royal Theatre in Madrid,
staged “Carmen” a long time before Bizet. The ballet was called “Carmen et son
Toréro” and it was finalised immediately after the publication of Mérimée’s novella.
Unfortunately, no parts of the musical score have survived until the present day.
Many popular ballet versions have been created after Bizet’s opera, which used
the music written for the opera – Aimé Bertrand (1897), Lucia Cormani (1903),
Augustin Berger (1912) and others.

“Carmen” by Roland Petit
Petit was the first to use all of the music written for Bizet’s opera in the version
he created for Paris Opera Ballet (1949). The story itself is based more on
Mérimée’s novella that the opera’s libretto. Renée Jeanmarie danced the part
of Carmen and Roland Petit himself performed the role of Don José. The critics
seemed quite anxious, but the audiences loved Petit’s version.
“Carmen Suite” by Alberto Alonso / Rodion Shchedrin
In the 1960s the star of the Bolshoi Theatre in Moscow, Maya Plisetskaya, asked
choreographer Alberto Alonso to create a ballet based on Carmen especially for
her. Plisetskaya’s husband Rodion Shchedrin agreed to arrange the music – he
re-orchestrated the opera, and used new instruments and musical themes from
Bizet’s “L’Arlésienne” and Massenet’s “Le Cid”.
Alsono focussed his story on the love triangle of Carmen, Don José and toreador
Escamillo. He depicted Carmen as a passionate and free-spirited women,
contrasting her to the temperamental and volatile Don José.
“Carmen Suite” premiered in the Bolshoi Theatre in Moscow in April 1967.
Shchedrin’s work was extremely badly received and had to be replaced with
“The Nutcracker” after the very first show. Today “Carmen Suite” is in the repertoire
of the Bolshoi Theatre in Moscow, the Maria Theatre in St Petersburg as
well as many other well-known and famous ballet theatres.
“Carmen” by Mats Ek
Mats Ek created his version for Cullberg Ballet in 1992, using Shchedrin’s suite
for music. He tells the story in the language of symbolism and parody, trying
to combine Mérimée’s, Bizet’s and his own understanding of the heroine. For
Mérimée, Carmen was Satan in disguise whilst Bizet saw her as a heroic individual
who was fighting for her freedom. Ek depicts Carmen as an arrogant slut,
whose massive cigar represents a masculine soul in a woman’s body. Don José
has become a modest country boy and Escamillo a dandy who is used to female
attention. Ek also introduced the character called M – Micaela, Madre/Mother,
Muerte (death). This version of Carmen is currently in the repertoire of the Royal
Ballet in England, Cullberg Ballet, Lyon Ballet as well as the Czech National Ballet
Theatre and Polish National Opera.
Many ballets and modern choreographic adaptations of Carmen have been
created over the decades. Most of them are based on Bizet’s/Shchedrin’s music,
but the choreography of John Cranko’s version from 1971 is based on the music
written by Wolfgang Fortner and Wilfried Steinbrenner. The later productions that
also deserve a mention are Antonio Gades’s flamenco film from 1983; Richard
Alston’s version for the Scottish Ballet from 2009 (based on Shchedrin’s music);
and Davide Bombana’s production for the National Ballet of Canada, also from
2009, which used a remix of the Carmen Suite (Tambours du Bronx, vocals by
Meredith Monk).

Toome
teatrielamuse
lähemale

Teatrijuht / General Manager Paavo Nõgene
Muusikajuht / Musical Director Paul Mägi
Draamajuht / Drama Director Urmas Lennuk
Balletijuht / Ballet Director Mare Tommingas
Trupijuht / Troupe Leader Eda Hinno
Reklaami- ja müügiosakonna juht / Head of the Marketing and Advertising
Department Ave Svarts
Kirjandusala juhataja / Dramaturge Anu Tonts
Lavastusala juhataja / Technical Director Lui Lääts
Pealavameister / Stage Manager Rait Randoja
Lavameistrid / Stage Technicians Oliver Pärna, Avo Anni, Rait Randoja, Rello
Lääts, Aigar Kikkas, Sergei Ivanov, Kaspar Aus, Imre Toomeoks, Karl Haava, Aijar
Kangus, Juri Gudkov, Paap Nõmm, Koit Visnapuuu, Mart Visnapuu, Jüri Halling
Dekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department Aarne Hansalu
Dekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome, Andres Lindok,
Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam, Aleksandr Karzubov,
Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping
Kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika Jõesaar
Kostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Liisi Ess
Meeste kostüümid / Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-Rähni
Naiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli Kukk
Kostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Tia Nuka, Daisy Tiikoja,
Mairit Joonas, Elli Nöps, Riin Palumets, Valentina Kalvik, Olga Vilgats, Edith Ütt,
Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Anneli Vassar, Ivi Vels, Riina Lõhmus, Henn
Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben
Kostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Piret Univer
Riieturid / Dressers Piret Univer, Raina Varep, Eva Kõiv, Kadri Kangur, Anu Kõiv
Grimmiala juht / Head of Make-Up Department Anne-Ly Soo
Grimm / Make-up by Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Maarja Linsi
Soengud / Hair Stylists Helen Moor, Kairi Laur
Rekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina Martoja
Rekvisiitorid / Property Masters Ivika Saaroja, Angelika Aun, Ave Liivamägi, Kaie Uustal
Valgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres Sarv
Valgustajad / Lighting by Tõnu Eimra, Siim Allas, Alvar Fuchs, Villu Adamson,
Andrus Treier, Tauri Kötsi, Madis Fuchs
Heli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo Tenno
Helirežissöörid / Sound Directors Andreas Kangur, Olari Oja
Videoinsener-operaator / Audio-Visual Manager Kalju Nugin,
Kava koostanud / Programme prepared by Kai Rohejärv
Fotod proovisaalist / Photos of rehersals by Alan Proosa
Plakatifoto / Poster photo by Peeter Laurits; modell / model Galina Statsenko
Tõlked / Translations: Luisa Tõlkebüroo Tartus / Translations by Luisa Translation
Bureau; Kai Rohejärv
Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.
30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,
et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.
Lubame hea seista fondi käekäigu eest
Olga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linn
Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate erialase arengu ja
koolituse toetuseks.
Fondi on võimalik teha annetusi:
SA Tartu Kultuurkapital
Ühispank 10102052050006
Sampo Pank 334408570002
Märksõna: VANEMUISE FOND
Vanemuise fond tänab:
Olga Aasavit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot, Kalev Kaset,
Mati Kermast,
Eero Timmermanni, Tartu linna, Vanemuise advendikontserdil
annetajaid.
AS GIGA on Vanemuise Sümfooniaorkestri Kassitoome tasuta suvekontserdi
peasponsor.
Ametlik hotellipartner Tartus
Ametlik hotellipartner Tartus
Ametlik hotellipartner Tallinnas