The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...

The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ... The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...

06.05.2013 Views

44 nino ciciSvili (2) reCitaciuli burdoni, (3) kompleqsuri mravalxmianoba. yvela es tipis mravalxmianoba aseve gvxvdeba aRmosavleT saqarTveloSic. (4) rac Seexeba linearul-kontrastuli tipis mravalxmianobas, is gvxvdeba mxolod yvelaze ufro rTul gurul simRerebSi. amave dros, qarTl-kaxur grZel simRerebSi Cven vxvdebiT solo simReris elementebsa, rasac ver vna– xavT sxva Janrs simRerebSi. es, Cemi azriT, aris yvelaze sayuradRebo ganmasxvavebeli ele– menti, erTi mxriv, qarTl-kaxur grZel simRerebs da, meore mxriv, dasavleT saqarTvelos simRerebsa da sxva Janris qarTl-kaxur simRerebs Soris. solo simReris esTetika qarTlkaxur grZel simRerebSi kidev ufro xazgasmulia melodikis tipiT, romelic uxvad aris morTuli melizmatikiT (ar agverios melizmatikis es tipi, magaliTad, saeklesio simRere– bis melizmatikaSi, romelic xmis gamocemis sxva teqnikas eyrdnoba). es sasimRero stili bunebrivad iwvevs mravalsxmianobis gansxvavebul stils. qarTl-kaxuri grZeli simRerebisagan gansxvavebiT, sadac ori maRali, uxvad ornamen– tirebuli xma aviTarebs simReras erTmaneTis monacvleobiT, sxva aRmosavleT saqarTvelos simRerebSi (iseve, rogorc dasavleT saqarTvelos simRerebSi) mravalxmianoba Sedgeba funq– cionalurad met-naklebad Tanabari xmebisagan, maT Soris banisagan, romelic SeiZleba iyos maRal xmebze aranaklebad ganviTarebuli da aqtiuri. mesame faqtori: kiloebi qarTl-kaxuri grZeli simRerebi eyrdnoba kvartuli da kvinturi diatonikis kiloe– bis kombinacias (Gogotishvili, 2005). tetraqorduli wyobis kiloebi batonobs axlo aRmosav– leTis, wina aziis, somxeTis, azerbaijanis monodiur kulturebSi. e.w. kvinturi diatoni– kis kiloebi, rogorc maT uwoda gogotiSvilma, farTodaa gavrcelebuli mravalxmian kul– turebSi. me ara maqvs saSualeba am sakiTxs ufro metad CavuRrmavde Cems moxsenebaSi, magram mainc minda aRvniSno, rom aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi Cven vxvdebiT orive tipis kiloebs: monodiuri stilisaTvis damaxasiaTebel tetraqordul kiloebs, da polifoniuri kulturebisaTvis damaxasiaTebel kvinturi diatonikis kiloebs. rac Seexeba aRmosavleT saqarTvelos solo Sromis simRerebs (orovelebs da urmulebs), isini, rogorc wesi, mTlianad tetraqordul kiloebze arian dafuZnebuli. aRmosavleT saqarTvelos sxva sasimRero JanrebSi, iseve rogorc dasavleT saqarTvelos simRerebSi, kilouri sistema ara– sodes araa ise mtkiced damyarebuli tetraqordul kiloebze, rogorc es damaxasiaTebelia monodiuri kulturebisaTvis. meoTxe faqtori: melodiis tipi aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi (sufrulebSi da erTxmian Sromis simRereb– Si) arsebuli mdidrulad melizmaturi melodiuri xazebi gansxvavdeba yvela sxva yvela Jan– risa da kuTxis simRerebisagan mTeli saqarTvelos masStabiT. mexuTe faqtori: ritmi aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi ZiriTadad batonobs Tavisufali da cvale– badi ritmuli dajgufebebi, gansxvavebiT sxva Janrisa da kuTxis simRerebisa, sadac regula– rulad aqcentirebul da ganmeorebad ritmul dajgufebebs uWiravs wamyvani adgili.

aRmosavleT saqarTvelos mravalxmiani sasimRero stilis SedarebiTi da dargTaSorisi Seswavla axlo aRmosavleTisa da centraluri aziis monodiuri musikis konteqstSi meeqvse faqtori: metri am faqtoris mixedviTac, sxva qarTuli kuTxeebisa da Janrebis simRerebi gansxvavdebian aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi arsebuli metrisagan, radgan TiTqmis yvela Janris simReraSi Cven vxvdebiT orwilad, samwilad, an cvalebad metrebs, aRmosavleT sa– qarTvelos grZel simRerebSi ki, rogorc wesi, batonobs Tavisufali metri. meSvide faqtori: forma grZeli simRerebi, rogorc wesi, iyeneben araganmeorebad da arastrofuli agebulebis sasimRero monakveTebs. es monakveTebi sxvadasxva xangrZlivobisa da gansxvavebuli melodiurharmoniuli Sinaarsisaa. aq simReris forma TandaTan yalibdeba wamyvani melodiuri xme– bis gaSla-ganviTarebis safuZvelze, da simReris tonalobac xSiram maRla-maRla miiwevs. iseve, rogorc ritmis SemTxvevaSi, simReris formac ar aris damokidebuli poetur teqst– ze da simRera SeiZleba dasruldes uecrad, poeturi teqstis dasrulebamde. yvela sxva Jan– ris simRera, rogorc wesi, agebulia msgavsi agebulebis, ganmeorebad, xSirad kupletur formebze. Tumca isic unda iTqvas, rom dasavleT saqarTvelos zogierT maRalganviTarebul simReraSi (magaliTad, e.w. `ostatebis~ mier Seqmnil trios simRerebSi) aseve vxvdebiT ara– simetriul, rTuli Sedgenilobis sasimRero formebs (Tsitsishvili, 2005: 172-179). datirebebSic vxvdebiT improvizaciaze agebul arasimetriul formebsac, Tumca maTSi ar vxvdebiT meliz– maturi tipis melodiebs. SedarebiTma analizma, romelic mokled zemoT warmovadgineT, gviCvena, rom, erTi mxriv, aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebsa da, meore mxriv, sxva qarTul sasimRero Janrebs Soris rogorc aRmosavleT, ise dasavleT saqarTveloSi, aris friad mniSvnelovani stilu– ri gansxvavebebi. Cveni moxsenebisaTvis gansakuTrebiT mniSvnelovania is, rom aRmosavleT saqarTvelos grZeli simRerebi avlenen tipologiur paralelebs axlo aRmosavleTisa da centralu– ri aziis monodiur sasimRero stilebTan. es paralelebi gansakuTrebiT aSkaraa aRmosav– leT saqarTvelos solo Sromis simRerebSi – orovelebsa da urmulebSi. aRmosavleT saqarTvelos sufruli simRerebic gviCveneben mTel rig aSkara paralelebs monodiur kul– turebTan, radgan aq wina planze aris wamoweuli solo tradiciisaTvis damaxasiaTebeli esTetikuri elementebi, melizmatikis siWarbe, tetraqorduli kiloebi, improvizaciuli rit– mi, Tavisufali metri, Tavisuflad ganviTarebadi arakupleturi formebi. yvela am Tavi– seburebiT aRmosavleT saqarTvelos grZeli simRerebi paralelebs avlenen amierkavka– siis (somxeTisa da Azerbaijanis), aseve wina aziisa da centraluri aziis monodiuri kultu– rebTan. amierkavkasiisa da centraluri aziis kulturebisaTvis damaxasiaTebeli ornamen– tuli melodika, araregularurad aqcentirebuli ritmebi, Tavisufali metri da tetraqor– duli kiloebi detalurad aris ganxiluli foladianis (Poladyan, 1948: 9), kuSnarevisa (Kush– narev, 1958) da blumis (Blum, 1980: 73) SromebSi. aRmosavleT saqarTvelos solo Sromis simRerebi (orovelebi da urmulebi) qarTlisa da kaxeTis garda saqarTvelos arc erT sxva kuTxeSi ar yofila dafiqsirebuli. amave dros, mniSvnelovani paralelebi arsebobs qarTl-kaxur orovelebsa da urmulebs Soris da som– xeTSi, azerbaijansa da centralur aziaSi arsebul Sromis simRerebs Soris. es para– lelebi exeba musikalur enas, socialur funqciasa da eTnografiul konteqsts. 45

44<br />

nino ciciSvili<br />

(2) reCitaciuli burd<strong>on</strong>i, (3) kompleqsuri mravalxmianoba. yvela es tipis mravalxmianoba<br />

aseve gvxvdeba aRmosavleT saqarTveloSic. (4) rac Seexeba linearul-k<strong>on</strong>trastuli tipis<br />

mravalxmianobas, is gvxvdeba mxolod yvelaze ufro rTul gurul simRerebSi. amave dros,<br />

qarTl-kaxur grZel simRerebSi Cven vxvdebiT solo simReris elementebsa, rasac ver vna–<br />

xavT sxva Janrs simRerebSi. es, Cemi azriT, aris yvelaze sayuradRebo ganmasxvavebeli ele–<br />

menti, erTi mxriv, qarTl-kaxur grZel simRerebs da, meore mxriv, dasavleT saqarTvelos<br />

simRerebsa da sxva Janris qarTl-kaxur simRerebs Soris. solo simReris esTetika qarTlkaxur<br />

grZel simRerebSi kidev ufro xazgasmulia melodikis tipiT, romelic uxvad aris<br />

morTuli melizmatikiT (ar agverios melizmatikis es tipi, magaliTad, saeklesio simRere–<br />

bis melizmatikaSi, romelic xmis gamocemis sxva teqnikas eyrdnoba). es sasimRero stili<br />

bunebrivad iwvevs mravalsxmianobis gansxvavebul stils.<br />

qarTl-kaxuri grZeli simRerebisagan gansxvavebiT, sadac ori maRali, uxvad ornamen–<br />

tirebuli xma aviTarebs simReras erTmaneTis m<strong>on</strong>acvleobiT, sxva aRmosavleT saqarTvelos<br />

simRerebSi (iseve, rogorc dasavleT saqarTvelos simRerebSi) mravalxmianoba Sedgeba funq–<br />

ci<strong>on</strong>alurad met-naklebad Tanabari xmebisagan, maT Soris banisagan, romelic SeiZleba iyos<br />

maRal xmebze aranaklebad ganviTarebuli da aqtiuri.<br />

mesame faqtori: kiloebi<br />

qarTl-kaxuri grZeli simRerebi eyrdnoba kvartuli da kvinturi diat<strong>on</strong>ikis kiloe–<br />

bis kombinacias (Gogotishvili, 2005). tetraqorduli wyobis kiloebi bat<strong>on</strong>obs axlo aRmosav–<br />

leTis, wina aziis, somxeTis, azerbaijanis m<strong>on</strong>odiur kulturebSi. e.w. kvinturi diat<strong>on</strong>i–<br />

kis kiloebi, rogorc maT uwoda gogotiSvilma, farTodaa gavrcelebuli mravalxmian kul–<br />

turebSi. me ara maqvs saSualeba am sakiTxs ufro metad CavuRrmavde Cems moxsenebaSi,<br />

magram mainc minda aRvniSno, rom aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi Cven vxvdebiT<br />

orive tipis kiloebs: m<strong>on</strong>odiuri stilisaTvis damaxasiaTebel tetraqordul kiloebs, da<br />

polif<strong>on</strong>iuri kulturebisaTvis damaxasiaTebel kvinturi diat<strong>on</strong>ikis kiloebs. rac Seexeba<br />

aRmosavleT saqarTvelos solo Sromis simRerebs (orovelebs da urmulebs), isini, rogorc<br />

wesi, mTlianad tetraqordul kiloebze arian dafuZnebuli. aRmosavleT saqarTvelos sxva<br />

sasimRero JanrebSi, iseve rogorc dasavleT saqarTvelos simRerebSi, kilouri sistema ara–<br />

sodes araa ise mtkiced damyarebuli tetraqordul kiloebze, rogorc es damaxasiaTebelia<br />

m<strong>on</strong>odiuri kulturebisaTvis.<br />

meoTxe faqtori: melodiis tipi<br />

aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi (sufrulebSi da erTxmian Sromis simRereb–<br />

Si) arsebuli mdidrulad melizmaturi melodiuri xazebi gansxvavdeba yvela sxva yvela Jan–<br />

risa da kuTxis simRerebisagan mTeli saqarTvelos masStabiT.<br />

mexuTe faqtori: ritmi<br />

aRmosavleT saqarTvelos grZel simRerebSi ZiriTadad bat<strong>on</strong>obs Tavisufali da cvale–<br />

badi ritmuli dajgufebebi, gansxvavebiT sxva Janrisa da kuTxis simRerebisa, sadac regula–<br />

rulad aqcentirebul da ganmeorebad ritmul dajgufebebs uWiravs wamyvani adgili.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!