The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...
The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ... The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...
212 gerald florian mesneri mosaxldnen sxva xalxebi, romelTa Soris iyvnen mebrZoli da agresiuli centraluri azi– is xunZebi (Avars, avarelebi) da SedarebiT mSvidobiani slavebi. aq dasaxlebuli slavuri tomebi Camovidnen daaxloebiT Cveni welTaRricxvis 550 wels. isini iyvnen slovenebi (Slo– venci, arsebobs sxva dasaxelebebic). isini gamoeqcnen xunZebs da, sabolood, bavarielebis daxmarebiT gadarCnen. dResdReobiT, aq gamoyenebul adgilobriv enas Tu gamovikvlevT, Cven vipoviT sityvebs da sityvis fuZeebs, romlebic ukavSirdeba arqaul slavonurs da bavariuls, agreTve Zvel keltur lingvistur Zirebs. karinTiaSi gavrcelebuli musikaluri stili aris vokaluri polifoniuri musika. ga– moiyofa simReris sami ZiriTadi kategoria: saweso simRerebi, Tanzboden (sacekvao moednis) simRerebi da gasarTobi simRerebi. or-, sam- da zogjer oTxxmiani saweso simRerebi srul– deba gansakuTrebuli SemTxvevebis dros, wlis religiuri sezonis ganmavlobaSi, Tanzboden simRerebi, rogoricaa G’stanzeln (germanizebuli italiuri sityva, romlis fuZea stanza, rac niSnavs leqss, strofs) sruldeba qorwinebis, sakarnavalo festivalebis, axali wlisa da sxva saxis Sekrebebze. am responsoruli simRerebis teqstebi spontanuradaa Seqmnili da Sed– geba daaxloebiT 10-13 marcvliani taepisgan. es iumoristuli an ironiuli leqsebi sruldeba cnobil, martiv melodiaze leqsebis avtoris mier. mas mohyveba saerTo mravalxmiani sim– Rera, romelic pasuxobs 10-marcvlian abarakadabras. sawesCveulebo da Tanzboden simRerebs gasarTobi simRerebisgan ganasxvavebs metri (xSi– rad, orwiladi, xandaxan samwiladi), rac Zalian mkafioa da, ra Tqma unda, sityvieri teqs– ti. simRerebi aris neli, umetesad, samwiladi metriT da sruldeba Tavisufali maneriT, bev– ri rubatoTi. zogjer simReris safuZvelSi arsebuli metri, romelic miTiTebulia teqs– tSi, bundovani da TiTqmis Seucnobelia, ris gamoc simRerebis transkripciisas zogierTi eTnomusikologi mas arasworad aRniSnavs. zogjer isini iZlevian rTul zomebs, romlebic sinamdvileSi arasworia. es simRerebi, umetesad, sxvadasxva saxis sasiyvarulo da samij– nuro simRerebia, romlebSic poeturadaa asaxuli sasiyvarulo Temis variaciebi an cxovre– biseuli siamovneba da gaWirveba. bolo asi wlis ganmavlobaSi gasarTobi simRerebi metadaa gavrcelebuli. maTi yvelaze daxvewili, srulyofili da saintereso saxea originalurad improviza– ciuli oTx- da xuTxmiani simRerebi. xuTxmian simReras asrulebdnen kacebi, magram Semdeg es Seicvala da axla miRebulia misi Sesruleba mamakacTa da qalTa Sereuli Semadgenlo– biT, radgan maRali falcetis anu kontrtenoris praqtika TandaTan daikarga. mas amJamad cvlis qali (Stajnar, 2000: 92). es iSviaTi, oTx- da gansakuTrebiT xuTxmiani simReris stili, romelic zogierT mezobel regionSi TandaTanobiT daviwyebas eZleva, aq kvlav ganagrZobs arsebobas. igi cocxlobs agreTve samxreT tirolSi (South Tyrol), romelic dRes italiis nawilia (Deutsch, 2000: 27-38). oTx- da xuTxmiani improvizaciebi asaxavs polifoniuri Sesru– lebis stils, sadac xmebi Semofarglaven mTavar melodias, Sesrulebuls solistis, umete– sad baritonis mier. qalebi umetesad asruleben or-, samxmian simReras. oTx- da xuTxmiani stili Tavisi Seulaxavi formiT aRar arsebobs, magram igi dasturdeba Zvel CanawerebSi da werilobiT wyaroebSi, rac miuTiTebs Zlier msgavsebaze Zvel musikasTan, romlis saxel– wodebaa cruburdoni (falsobordone) an foburdoni (fauxbourdon). es ukanaskneli miekuTvneboda odnav gansxvavebul tradicias. samwuxarod, karinTiis Soreuli warsulis xalxuri musi–
karinTiis mravalxmiani simReris mniSvnelovani aspeqtebi. mravalferovani polifoniuri vokaluri tradicia adriatikis samxreT-aRmosavleT alpur regionSi 213 kaluri praqtikis Sesaxeb Zalian cota istoriuli Canaweri gagvaCnia, magram ramdenime no– tacia da aRweriloba, romelic efuZneba XIX saukunis mkvlevrebis Sromas da, agreTve, Zveli Canawerebi didad gvexmareba, rom davaskvnaT, Tu rogori agebuleba gaaCnda xalxur musikas. adreuli xalxuri musikis notirebebs, romlebic gamocemulia me-20 saukunis adreul wlebamde frTxilad unda movepyraT (Sed. Lešnik-Tan), radgan isini, albaT, asaxaven tradicias ganswavluli notmwerisa, romlis mTavari motivacia iyo werilobiT versiaSi Tavisi idea gadmoeca, ufro metad, sakuTari mosazrebis gadmocema xalxuri musikis struq– turis Sesaxeb da ara imdroindeli originaluri xalxuri tradiciis aRwera. amis Sesaxeb me-15 saukunis lombardiis polifoniis zogierTi sanoto Canaweri migviTiTebs (Messner, 2008). avstrieli musikologi franc aibneri (Franz Eibner) axdens Tomas koSatis (Thomas Koschat), me-19 saukunis gamoCenili karinTieli kompozitoris, gundis xelmRvanelis, koleqcionerisa da karinTiuli simRerebis Semdgenlis citirebas. tipuri karinTiuli xuTxmiani simReris stilis Sesaxeb igi werda: `tipuri karinTiuli simReris (sloveniuri da germanuli) ga– mokveTili maxasiaTebelia is, rom mTavari melodia sruldeba ara maRali xmis, aramed solistis mier, romlisTvisac yvelaze Sesaferisia baritoni. meore, yvelaze mniSvnelovani partia aris Übersch-lagsstimme (rac germanulad niSnavs, falcets anu kontrtenoris xmas). am partias asrulebs mesame an meeqvse xma melodiis zeviT, ris gamoc falcetis diapazoni unda iyos gamoyenebuli~ (Eibner, 1972: 39-84). falcetis an kontrtenoris gamoyenebis moxsenieba migvaniSnebs am praqtikis asaksa da xangrZlivobaze, rac aseve Zveli cantus firmus-is (rogorc mas adreul, Zvel musikaSi uwodebdnen) teqnikasTan msgavsebaze miuTiTebs. am varauds mowmobs sxvadasxva xmis saxeli, rogoricaa der Grade (inglisurad _ pirdapiri) an Aushalter (inglisurad _ adamiani, visac notebi uWiravs). eseni tenoris alternatiuli saxelebia oTxxmian simReraSi. partia, romelic JRers tonikidan kvintiT zeviT, miuTiTebs, rom is barbiTis specifikuri banis xmis gadmonaSTia. partia, romelic mReris mTavar Sua xmas oq– taviT dabla, regionidan regionSi saxels icvlida. samxreT tirolSi mas kvlav ewodeba tiafe Sekund (inglisurad _ dabali meore). am varauds agreTve mowmobs paraleluri oqtavebis, kvartebisa da kvintebis drodadro gamoyeneba rac gansakuTrebiT maSin SeiniSneba, rodesac simRerebs asruleben xalxuri musikis Semsrulebelebi, romelTac ara aqvT miRebuli formaluri musikaluri ganaTeleba. erT-erTi umTavari maxasiaTebeli is aris, rom am simRerebis Sesrulebas iwyebs solisti da mas sxva xmebis Semsruleblebi uerTdebian. es responsoruli praqtika yovelTvis ar aris daculi, gansakuTrebiT Tanamedrove xalxur simRerebSi. xmebi yovelTvis ar gadaadgildebian paraleluri svlebiT, aramed gviCveneben damoukidebel kontrapunqtul tendenciebs. esec TandaTanobiT qreba. dRes, piriqiT, stili ufro ixveweba da harmoniulad sufTa xdeba. savsebiT SesaZle– belia, rom me-16 saukunis bolos renesansuli musikis xuTxmiani polifoniuri vokaluri stilis dacemam da basso continuo-s stilis aRmavlobam gavlena iqonia xalxuri musikis praqtikaze, gansakuTrebiT qalaqSi. amiT SeiZleba aixsnas damkvidreba yvelasTvis kargad cnobili oTxxmiani homofonuri sagundo harmoniisa, romelic xalxuri musikis da dasav– leTis musikis ZiriTadi mimarTulebis yvelaze gavrcelebuli struqturaa. am ganviTarebas, ra Tqma unda, Zlieri gavlena hqonda xalxur polifoniur tradiciebze. es aris alpuri xalxuri polifoniis SemTxveva, romelic msjelobis sagans warmoadgens. miuxedavad amisa, vokalurma partiebma (xmebma) SeinarCunes TavianTi specifikuri saxe–
- Page 161 and 162: On the Study of the Traditional Mus
- Page 163 and 164: 163 maka xarZiani (saqarTvelo) samx
- Page 165 and 166: samxmiani simRerebis gaerTxmianebis
- Page 167 and 168: samxmiani simRerebis gaerTxmianebis
- Page 169 and 170: On the Change of Three-Part Songs i
- Page 171 and 172: On the Change of Three-Part Songs i
- Page 173 and 174: 173 manana SilakaZe (saqarTvelo) qa
- Page 175 and 176: qarTuli da adiReuri instrumentuli m
- Page 177 and 178: 177 MANANA SHILAKADZE (GEORGIA) GEO
- Page 179 and 180: Georgian and Adyghe Music in the Co
- Page 181 and 182: manana SilakaZe. danarTi Manana Shi
- Page 183: Ktradiciuli polifoniis regionuli st
- Page 186 and 187: 186 Jana partlasi mizezis gamo. upi
- Page 188 and 189: 188 Jana partlasi naxevartoniani ki
- Page 190 and 191: 190 ŽANNA PÄRTLAS (ESTONIA) RETRA
- Page 192 and 193: 192 Žanna Pärtlas melodic lines c
- Page 194 and 195: 194 Jana partlasi. danarTi Žanna P
- Page 196 and 197: 196 damwyebi xma qarTul mravalxmian
- Page 198 and 199: 198 Tamaz gabisonia g) mxolod simRe
- Page 200 and 201: 200 Tamaz gabisonia sovs, damwyebis
- Page 202 and 203: 202 Tamaz Gabisonia of these songs
- Page 204 and 205: 204 Tamaz Gabisonia mazhogh). So do
- Page 206 and 207: 206 Tamaz gabisonia. danarTi Tamaz
- Page 208 and 209: 208 Tamaz gabisonia. danarTi Tamaz
- Page 210 and 211: 210 Tamaz gabisonia. danarTi Tamaz
- Page 214 and 215: 214 gerald florian mesneri lebi da
- Page 216 and 217: 216 GERALD FLORIAN MESSNER (AUSTRAL
- Page 218 and 219: 218 Gerald Florian Messner gives us
- Page 220 and 221: 220 Gerald Florian Messner Audio Ex
- Page 222 and 223: 222 daviT SuRliaSvili rac Seexeba a
- Page 224 and 225: 224 daviT SuRliaSvili tradicia, rom
- Page 226 and 227: 226 daviT SuRliaSvili damowmebuli l
- Page 228 and 229: 228 Davit Shughliashvili characteri
- Page 230 and 231: 230 Davit Shughliashvili the bell),
- Page 232 and 233: 232 daviT SuRliaSvili. danarTi Davi
- Page 234 and 235: 234 daviT SuRliaSvili. danarTi Davi
- Page 236 and 237: 236 elena iovanoviCi (serbeTi) hibr
- Page 238 and 239: 238 elena iovanoviCi rebiT, sakvlev
- Page 240 and 241: 240 elena iovanoviCi lis `damuqeba~
- Page 242 and 243: 242 JELENA JOVANOVIĆ (SERBIA) HYBR
- Page 244 and 245: 244 Jelena Jovanović (Dević, 1979
- Page 246 and 247: 246 Jelena Jovanović of the new st
- Page 248 and 249: 248 Jelena Jovanović Scope of Ethn
- Page 250 and 251: 250 elena iovanoviCi. danarTi Jelen
- Page 252 and 253: 252 elena iovanoviCi. danarTi Jelen
- Page 254 and 255: 254 liTSi aris SemTxveviTi modulaci
- Page 256 and 257: 256 simha aromi, polo valeho mimdev
- Page 258 and 259: 258 92 simha aromi, polo valeho ara
- Page 260 and 261: 260 axla ganvixiloT G kilos sxvadas
212<br />
gerald florian mesneri<br />
mosaxldnen sxva xalxebi, romelTa Soris iyvnen mebrZoli da agresiuli centraluri azi–<br />
is xunZebi (Avars, avarelebi) da SedarebiT mSvidobiani slavebi. aq dasaxlebuli slavuri<br />
tomebi Camovidnen daaxloebiT Cveni welTaRricxvis 550 wels. isini iyvnen slovenebi (Slo–<br />
venci, arsebobs sxva dasaxelebebic). isini gamoeqcnen xunZebs da, sabolood, bavarielebis<br />
daxmarebiT gadarCnen.<br />
dResdReobiT, aq gamoyenebul adgilobriv enas Tu gamovikvlevT, Cven vipoviT sityvebs<br />
da sityvis fuZeebs, romlebic ukavSirdeba arqaul slav<strong>on</strong>urs da bavariuls, agreTve Zvel<br />
keltur lingvistur Zirebs.<br />
karinTiaSi gavrcelebuli musikaluri stili aris vokaluri polif<strong>on</strong>iuri musika. ga–<br />
moiyofa simReris sami ZiriTadi kategoria: saweso simRerebi, Tanzboden (sacekvao moednis)<br />
simRerebi da gasarTobi simRerebi. or-, sam- da zogjer oTxxmiani saweso simRerebi srul–<br />
deba gansakuTrebuli SemTxvevebis dros, wlis religiuri sez<strong>on</strong>is ganmavlobaSi, Tanzboden<br />
simRerebi, rogoricaa G’stanzeln (germanizebuli italiuri sityva, romlis fuZea stanza, rac<br />
niSnavs leqss, strofs) sruldeba qorwinebis, sakarnavalo festivalebis, axali wlisa da<br />
sxva saxis Sekrebebze. am resp<strong>on</strong>soruli simRerebis teqstebi sp<strong>on</strong>tanuradaa Seqmnili da Sed–<br />
geba daaxloebiT 10-13 marcvliani taepisgan. es iumoristuli an ir<strong>on</strong>iuli leqsebi sruldeba<br />
cnobil, martiv melodiaze leqsebis avtoris mier. mas mohyveba saerTo mravalxmiani sim–<br />
Rera, romelic pasuxobs 10-marcvlian abarakadabras.<br />
sawesCveulebo da Tanzboden simRerebs gasarTobi simRerebisgan ganasxvavebs metri (xSi–<br />
rad, orwiladi, xandaxan samwiladi), rac Zalian mkafioa da, ra Tqma unda, sityvieri teqs–<br />
ti. simRerebi aris neli, umetesad, samwiladi metriT da sruldeba Tavisufali maneriT, bev–<br />
ri rubatoTi. zogjer simReris safuZvelSi arsebuli metri, romelic miTiTebulia teqs–<br />
tSi, bundovani da TiTqmis Seucnobelia, ris gamoc simRerebis transkripciisas zogierTi<br />
eTnomusikologi mas arasworad aRniSnavs. zogjer isini iZlevian rTul zomebs, romlebic<br />
sinamdvileSi arasworia. es simRerebi, umetesad, sxvadasxva saxis sasiyvarulo da samij–<br />
nuro simRerebia, romlebSic poeturadaa asaxuli sasiyvarulo Temis variaciebi an cxovre–<br />
biseuli siamovneba da gaWirveba. bolo asi wlis ganmavlobaSi gasarTobi simRerebi metadaa<br />
gavrcelebuli.<br />
maTi yvelaze daxvewili, srulyofili da saintereso saxea originalurad improviza–<br />
ciuli oTx- da xuTxmiani simRerebi. xuTxmian simReras asrulebdnen kacebi, magram Semdeg<br />
es Seicvala da axla miRebulia misi Sesruleba mamakacTa da qalTa Sereuli Semadgenlo–<br />
biT, radgan maRali falcetis anu k<strong>on</strong>trtenoris praqtika TandaTan daikarga. mas amJamad<br />
cvlis qali (Stajnar, 2000: 92). es iSviaTi, oTx- da gansakuTrebiT xuTxmiani simReris stili,<br />
romelic zogierT mezobel regi<strong>on</strong>Si TandaTanobiT daviwyebas eZleva, aq kvlav ganagrZobs<br />
arsebobas. igi cocxlobs agreTve samxreT tirolSi (South Tyrol), romelic dRes italiis<br />
nawilia (Deutsch, 2000: 27-38). oTx- da xuTxmiani improvizaciebi asaxavs polif<strong>on</strong>iuri Sesru–<br />
lebis stils, sadac xmebi Semofarglaven mTavar melodias, Sesrulebuls solistis, umete–<br />
sad barit<strong>on</strong>is mier. qalebi umetesad asruleben or-, samxmian simReras. oTx- da xuTxmiani<br />
stili Tavisi Seulaxavi formiT aRar arsebobs, magram igi dasturdeba Zvel CanawerebSi da<br />
werilobiT wyaroebSi, rac miuTiTebs Zlier msgavsebaze Zvel musikasTan, romlis saxel–<br />
wodebaa cruburd<strong>on</strong>i (falsobord<strong>on</strong>e) an foburd<strong>on</strong>i (fauxbourd<strong>on</strong>). es ukanaskneli miekuTvneboda<br />
odnav gansxvavebul tradicias. samwuxarod, karinTiis Soreuli warsulis xalxuri musi–