The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...

The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ... The Fifth International Symposium on Traditional Polyphony ...

06.05.2013 Views

154 natalia zumbaZe, qeTevan maTiaSvili. danarTi Natalia Zumbadze, Ketevan Matiashvili. APPENDIX magaliTi 7. Caguna (kokelaZe, 1984: 269) Example 7. Chaguna (Kokeladze, 1984: 269)

155 maia gelaSvili (saqarTvelo) pankisis xeobis qistebis tradiciuli musikis SeswavlisaTvis rogorc cnobilia, qistebi saqarTvelosa da mis mosazRvred, CrdiloeT kavkasiaSi mcxov– reb veinaxTa saxelwodebaa. veinaxebi kavkasiis ZirZveli xalxia. Zvel qarTul wyaroebSi CaCnebi/CeCnebi (sakuTari saxelwodebiT noxCi) durZukebad an ZurZukebad moixseniebian, xo– lo inguSebi (sakuTari saxelwodebiT RalRai) RliRvebad (mroveli, 1955: 12). qarTveli mTi– elebi CaCnebsac da inguSebsac qistebs uwodebdnen. qistebis gadmosaxleba saqarTvelos teritoriaze, pankisis xeobaSi (dRevandeli axmetis raioni) XVIIs-dan daiwyo da XIXs-is 60-ian wlebamde gagrZelda. Tumca veinaxTa migracias saqarTveloSi ufro didi xnis istoria aqvs. qarTlis pirvelma mefe farnavazma colad ZurZuki qali moiyvana, xolo misma Svilma saurmagma xelisuflebis ganmtkicebis mizniT, amboxebuli erisTavebi ZurZukosTa gaerTianebuli laSqriT daamarcxa; Semdeg ki dedeulebi Camoasaxla ZurZukeTidan: `ahyara kavkasiiTurT saurmag da dasxna didoeTs da svaneTs eg– risamde~² (mroveli, 1955: 9). pankisis xeobaSi qistebis kompaqturi dasaxleba XVIII s-is meore naxevridan iwyeba. gad– mosaxlebulma qistebma SeZles, SeenarCunebinaT mSobliuri ena da tradiciebi. amave dros, eziarnen qarTul kulturas da qarTul enasac daeuflnen. isini saubroben qisturi dialeq– tisa da qarTulis SereviT miRebul Jargonze (margoSvili, 1985: 29). am ori kulturis sinTe– zis niadagze pankisis xeobaSi Camoyalibda orenovani eTnikuri erTeuli qistebis saxiT. pankiseli qistebis yofisa da kulturis Sesaxeb araerTi sayuradRebo naSromia gamo– qveynebuli: m. albuTaSvilis, l. margoSvilis, x. xangoSvilis, x. mamisimedaSvilis da sxvaTa, romlis CamonaTvalTa vrceli nusxa Sors wagviyvanda. Sekrebilia, aseve, zepirsityvierebis nimuSebi. rac Seexeba qistur musikalur folklors, is dRemde Seuswavlelia. CaCnur-inguSuri xalxuri musika _ rogorc genetikurad, ise istoriul-kulturuli kav– SirebiT, odiTganve dakavSirebuli iyo qarTul xalxur musikasTan. CaCnur-inguSuri xalxuri musika Seswavlili aqvs n. reCmenskis. naSromSi yuradReba ga– maxvilebulia CaCnur-inguSuri simRerebis damaxasiaTebel Taviseburebebze (kiloebi, akordi– ka). CaCnuri simRerebis qarTulTan naTesaobis sakiTxs Seexo S. aslaniSvili. man gamoTqva mosazreba melodiis, banis, akordikis da kadansebis (kvartuli, qarTuli anu eoliuri) qarTul– Tan naTesaobis Sesaxeb; daadgina araterciuli akordis (kvartkvintakordis) warmoSobis erT– gvarovani buneba da pirobebi; bgeraTa sekventuri moZraoba Crdilokavkasiis xalxTa erTx– mian simRerebsa da qarTul-TuSur simRerebSi. mkvlevarma es monacemebi qarTul da CaCnur mu– sikalur kulturaTa naTesaobiT axsna. qarTuli da Crdilokavkasiuri musikaluri enebi (maT Soris, CaCnur-inguSuri) eTnikuri istoriis, eTnogenezis sakiTxebTan mimarTebaSi Seiswavla n. maisuraZem. qarTuli, afxazu– ri, adiReuri, osuri, CaCnur-inguSuri da, nawilobriv, daRestnuri musikaluri enebis Seda– rebiTi analizis Sedegad, man daadgina am musikalur enaTa rogorc genetikuri, ise isto– riul-kulturuli kavSirebi; qarTul-Crdilokavkasiuri musikaluri enebi iberiul-kavkasi– ur musikalur enaTa ojaxis saxiT warmoadgina da, amgvarad, odesRac saerTo kavkaasiuri mu– sikaluri kulturis arseboba daasabuTa. bunebrivia, rom qistebis saqarTveloSi Camosaxlebis, qarTul kulturasTan ziarebisa da Serwymis Semdeg, qisturi musika Tavisi melodikiT, akordikiTa da kilo-harmoniuli struqturiT ufro metad dauaxlovda aRmosavleT saqarTvelos rogorc mTis, ise baris sim– Rerebs. IX-X saukuneebSi qarTvelTa gavleniT veinaxebSi vrceldeba qristianoba, razec mety– velebs qristianuli eklesiebi CaCneT-inguSeTis teritoriaze. mkvlevarTa nawili miiCnevs,

155<br />

maia gelaSvili (saqarTvelo)<br />

pankisis xeobis qistebis tradiciuli musikis SeswavlisaTvis<br />

rogorc cnobilia, qistebi saqarTvelosa da mis mosazRvred, CrdiloeT kavkasiaSi mcxov–<br />

reb veinaxTa saxelwodebaa. veinaxebi kavkasiis ZirZveli xalxia. Zvel qarTul wyaroebSi<br />

CaCnebi/CeCnebi (sakuTari saxelwodebiT noxCi) durZukebad an ZurZukebad moixseniebian, xo–<br />

lo inguSebi (sakuTari saxelwodebiT RalRai) RliRvebad (mroveli, 1955: 12). qarTveli mTi–<br />

elebi CaCnebsac da inguSebsac qistebs uwodebdnen.<br />

qistebis gadmosaxleba saqarTvelos teritoriaze, pankisis xeobaSi (dRevandeli axmetis<br />

rai<strong>on</strong>i) XVIIs-dan daiwyo da XIXs-is 60-ian wlebamde gagrZelda. Tumca veinaxTa migracias<br />

saqarTveloSi ufro didi xnis istoria aqvs. qarTlis pirvelma mefe farnavazma colad<br />

ZurZuki qali moiyvana, xolo misma Svilma saurmagma xelisuflebis ganmtkicebis mizniT,<br />

amboxebuli erisTavebi ZurZukosTa gaerTianebuli laSqriT daamarcxa; Semdeg ki dedeulebi<br />

Camoasaxla ZurZukeTidan: `ahyara kavkasiiTurT saurmag da dasxna didoeTs da svaneTs eg–<br />

risamde~² (mroveli, 1955: 9).<br />

pankisis xeobaSi qistebis kompaqturi dasaxleba XVIII s-is meore naxevridan iwyeba. gad–<br />

mosaxlebulma qistebma SeZles, SeenarCunebinaT mSobliuri ena da tradiciebi. amave dros,<br />

eziarnen qarTul kulturas da qarTul enasac daeuflnen. isini saubroben qisturi dialeq–<br />

tisa da qarTulis SereviT miRebul Jarg<strong>on</strong>ze (margoSvili, 1985: 29). am ori kulturis sinTe–<br />

zis niadagze pankisis xeobaSi Camoyalibda orenovani eTnikuri erTeuli qistebis saxiT.<br />

pankiseli qistebis yofisa da kulturis Sesaxeb araerTi sayuradRebo naSromia gamo–<br />

qveynebuli: m. albuTaSvilis, l. margoSvilis, x. xangoSvilis, x. mamisimedaSvilis da sxvaTa,<br />

romlis Cam<strong>on</strong>aTvalTa vrceli nusxa Sors wagviyvanda. Sekrebilia, aseve, zepirsityvierebis<br />

nimuSebi. rac Seexeba qistur musikalur folklors, is dRemde Seuswavlelia.<br />

CaCnur-inguSuri xalxuri musika _ rogorc genetikurad, ise istoriul-kulturuli kav–<br />

SirebiT, odiTganve dakavSirebuli iyo qarTul xalxur musikasTan.<br />

CaCnur-inguSuri xalxuri musika Seswavlili aqvs n. reCmenskis. naSromSi yuradReba ga–<br />

maxvilebulia CaCnur-inguSuri simRerebis damaxasiaTebel Taviseburebebze (kiloebi, akordi–<br />

ka). CaCnuri simRerebis qarTulTan naTesaobis sakiTxs Seexo S. aslaniSvili. man gamoTqva<br />

mosazreba melodiis, banis, akordikis da kadansebis (kvartuli, qarTuli anu eoliuri) qarTul–<br />

Tan naTesaobis Sesaxeb; daadgina araterciuli akordis (kvartkvintakordis) warmoSobis erT–<br />

gvarovani buneba da pirobebi; bgeraTa sekventuri moZraoba Crdilokavkasiis xalxTa erTx–<br />

mian simRerebsa da qarTul-TuSur simRerebSi. mkvlevarma es m<strong>on</strong>acemebi qarTul da CaCnur mu–<br />

sikalur kulturaTa naTesaobiT axsna.<br />

qarTuli da Crdilokavkasiuri musikaluri enebi (maT Soris, CaCnur-inguSuri) eTnikuri<br />

istoriis, eTnogenezis sakiTxebTan mimarTebaSi Seiswavla n. maisuraZem. qarTuli, afxazu–<br />

ri, adiReuri, osuri, CaCnur-inguSuri da, nawilobriv, daRestnuri musikaluri enebis Seda–<br />

rebiTi analizis Sedegad, man daadgina am musikalur enaTa rogorc genetikuri, ise isto–<br />

riul-kulturuli kavSirebi; qarTul-Crdilokavkasiuri musikaluri enebi iberiul-kavkasi–<br />

ur musikalur enaTa ojaxis saxiT warmoadgina da, amgvarad, odesRac saerTo kavkaasiuri mu–<br />

sikaluri kulturis arseboba daasabuTa.<br />

bunebrivia, rom qistebis saqarTveloSi Camosaxlebis, qarTul kulturasTan ziarebisa<br />

da Serwymis Semdeg, qisturi musika Tavisi melodikiT, akordikiTa da kilo-harm<strong>on</strong>iuli<br />

struqturiT ufro metad dauaxlovda aRmosavleT saqarTvelos rogorc mTis, ise baris sim–<br />

Rerebs.<br />

IX-X saukuneebSi qarTvelTa gavleniT veinaxebSi vrceldeba qristianoba, razec mety–<br />

velebs qristianuli eklesiebi CaCneT-inguSeTis teritoriaze. mkvlevarTa nawili miiCnevs,

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!