April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal
April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal
As for Saif, said Halliday, “in Libya, as in such states as Egypt, Saudi Arabia, Iran the primary function of such liberal elements is not to produce change, but to reach compromises with internal hard-liners that serve to lessen external pressure.” This is how Saif’s use and abuse of doctoral-thesis civil societyism can best be understood: as a momentary compromise with Libyan barbarism that, now scratched by an emancipatory potential, has quickly shed both liberal skin and London dupes. (Patrick Bond is based at the UKZN Centre for Civil Society.) Ngenkathi imiphakathi isetshenziswa ukuvikela ukubuswa ngobulwane NguPatrick Bond Yahunyushwa nguFaith ka-Manzi Uma siyakukholwa okushiwo yisikhohlakali sendodana kaMuammar Gaddafi uSaif sizobona ukucitheka kwegazi eBenghazi, eLibya okungenza ukubulala ngesihluku okade kwenziwa ngondlovuyangena abakade bebulala ngesihluku baseMiddle East kufane nokuthi kade begida ndawonye. Okungedlula ngisho ukubulawa ngamaIsrael kwezakhamizi zaseGaza eziyikhulu namakhulu amane eminyakeni emibili edlule. (noma-ke lokho kungeke kufike ekucisheni kuqedwe isizwe saseIraq bgebezombutho wempi baseMelika okubalelwa esigidini sezakhamizi esafa mgokuhlaselwa yiWashington okungekho emthethweni mgonyaka ka2003 ngokuchaza kweThe Lancelot, iphephabhuku lezempilo. Ukuhlasela kombuso waseLibya izakhamizi zawo, kusazoqhubeka kakhulu njengokusho kukaSaif ngeSonto: “Izwe lethu leli, asoze, nhlobo siliyekelele futhi sigobele intando yeningi. Izwe lethu leli. Sizolwa laeLibya, sizofela khona laeLibya.” Amakhulukhulua abantu baseLibya vele sebeyafa ngenxa yesinqumo vele esikhishwe nguGaddafi, futhi ezinye izikhali zombuthano wempi yakhe ngazalapha eNingizimu Afrika. Eminyakeni embalwa edlule, imboni ephethwe nguhulumeni iDenel ibilokhu idayiselwa iLibya zikhali zokuchitha imiphefmulo eminingi yabantu, lokho futhi bebekwenza bexhaswa ngusihlalo wekomidi leNational Conventional Arms Control, uJeff Radebe. Iphephabhuku eligunyaziwe leDenel langoJune ka2009, iInsights, laqhosha lathi, “ngenxa okuthi sihlale sikhombisa ngezikhali zethu njengama40mm AGL, izibhamu ama NTW-20, SS77 kanye nezibhamu zemishini, amamissiles, kanye nokugcinwa kweizindizamshini kanye namabhomu agqitshwayo, iDenel isiqalile izinkulumo zenkotileka kanye neLibya. Izivunguvungu ezinothuli zenza kubenzima ukubona abantu ofuna ukubadubula uma bezama ukubaleka ukuza baphepha, kodwa umbutho wezempi kaGaddafi uzojabulela ukusebenzisa izindiza ezinophephela emhlabeni zakwaDenel amaRooivlak lokho bekwenza kanye nabanye ondlovuyangena abaphazanyiswe yingozi yabalwela intando yeningi. Ngokusho kwesinye isikhulu esiphezu sakwaDenele Aviation, uIsmail Dockrat etshela iDefenseWeb.co.za ngaphambi kokuthatha uhambo lokuyodayisa izikhali ngo2009 eTripoli wathi, “Sibone kunesidingo ukuthi eNyakatho Afrika kanye naseMiddle East kube izimakethe lapho uDenel Aviation angadayisa imikhiqizo yakhe.” Abanye futhi abathole izigidigidi zamadola kaoyela ngokuxhasa uGaddafi abaculi oMariah Carey, Beyonce Knowles kanye noNelly Rutando, lokhu
okuvezwe ngenyanga edlule kwiWikiLeaks. Futhi amahotela aphambili aseSandton iMichaelangelo kanye neRadisson Blu ingxenye yawo abanikazi bawo iLibyan Investment Authority, okuyinkampani eyaqalwa nguSaif ngo2006. Ngokusho komphathi waseMichaelangelo uBart Dorrestein ukuzwana kwabo nabaseLibya sekwenze lelihotela “laxwaya ngabaningi futhi lehlisa izinga lokusebenza ngokuzinikela kwabasenzi behotela.” Futhi lokhu kuyiqiniso ngeLibyan School of Economics, ekade yaziwa njengeLondon School of Economics, futhi manje iqiniso seliphumele obala ngokuthi uSaif walikopela, futhi walibhalelwa ijazi lakhe loudokotela elingazange lihlolwe. Lomsebenzi owakotshelwa, ngokusho kukaRobert Sparling waseMcGill University, “lokhukwenza abantu bangabi nacho ukukhululeka ngoba kwenza iLondon School of Economics ibukeke iyisikole esiluthekile kunokuba sibukeke njengesikole esibe nesimilo sokukhohlakala. Izikhungo eziningi vele zinecala lokudayisela izicebi kanye namanamandla, njengoba kwenzeka nje kwesami isikhungo iUniversity yakwaZulu-Natal, esibonakala sengathi umshayeli waso ulele kwezithinta ezezifundiswa. Sizokhum,bula-nje ukuthi ngo2003, umnyango wethu wezobunjiniyela (Mechanical Engineering Department) eyanikeza ijazi lezobudokotela komunye wabadayisi abahamba phambili bezikhali waseNingizimu Afrika uChippy Shaik, okunguyena owenza kuthengwe izikhali zamabhiliyoni angamashumi ayisithupha nanhlanu (R65 Billion) okwadala ukubola kakhulu kwezombusazwe, okuhlanhaniswa nemali yenkohlakalo enguR21 wezigidi owanikwa umndeni wakwaShaik yinkampani yaseJalimani, iThyssen, njengoba kwavela ngenyanga kaSeptemba wonyaka odlule. Emva kokuba sekuqhamuke izinsolo ngokutholakala kwejazi lezobudokotela likaShaik ukuthi lalitholakale ngombhalo “onenkohlakalo ogcwele amaphutha, fuhti ongenaziqinisekiso nokusekelwa kwamaformula ayebhala ngawo kanye nokubhalwa ngobudedengu kolimi nokungafezi ukuthi ulwazi wayelucoshelaphi” – ngokusho kweMail&Guardian, ngokusizwa ngomunye wabahwebi bezikhali naye owavezela abezndaba loludaba Urichard Young – lelijazi lobudokotela kwafanele libuyiselwe emuva “ngba umbhalo walo wawukotshelwe kakhulu.” Ukuphellelwa isithunzi kweLondon School of Economics kuyingxenye yemaili yenkontileka yezigidi ezimbili zamapounds zokuqeqesha izisebenzi zikaGaddafi kwathi futhi kwiCentre for the Study of Global Governance, ngoJulayi ka2009 iFoundation kaSaif I International Charity and Development Foundation yanikela ngamapounds ayizigidi ezingu1.5. Ingenkathi lapho futhi owayengumqondisi weLondon School of Economics uDavid Held owayehleli ebhodini leGICDF ngoJuni ka2009 lapho wathi, “USaif ngimazi njengomuntu ohlale lwela intando yeningi emiphakathini futhi okuyikhona okumgqugquzelayo.” “uHeld unomlando wokuziba izinga lezemfundo ukuze akwazi ukusondelana nabantu abangababusi,’ njengokusho kukaErik Ringmar, okumanje usezinze eSangai Jiaotong University kodwa owasebenza naye kusukela ngo2001 kuya ku2007. “Ngangifakwa ingcindezi enganasidingo ukuthi ngenze izinto enganizibona ukuthi azinabo ubulungiswa. Izimo ezifana nalezi zijwalekile ukwenzeka eLondon School of Economics.” Iphepandaba langesonto lasedolobheni iLondon lisanda kubika ukuthi, “izikhulu ezihola iLondon School of Economics zazenza ihlaya lokuthi zithole imali yomnikelo evala kuSaif engakahlolelwa ngisho ukuhlolelwa ijazi lakhe lezobudokotela. Osolwazi abangaphansana ngokwezikhundla
- Page 61 and 62: a meeting with him at the US embass
- Page 63 and 64: Government’s forces are proving i
- Page 65 and 66: tanks’ that fill the media (many
- Page 67 and 68: is not being used to push for finan
- Page 69 and 70: [6] Shaxson, Nicholas. 2011. Treasu
- Page 71 and 72: Before officially declaring insolve
- Page 73 and 74: allow for direct democracy to exist
- Page 75 and 76: nationalisation has the potential t
- Page 77 and 78: 7. http://www.sacsis.org.za/site/ar
- Page 79 and 80: Exporting crops for overseas consum
- Page 81 and 82: The World Trade Organisation (WTO)
- Page 83 and 84: Special Issue (July), p. 36. [3] Br
- Page 85 and 86: stations, agronomists, extensionist
- Page 87 and 88: discount. The pilot AMC of $1.5 bil
- Page 89 and 90: egan to explode and melt down. The
- Page 91 and 92: climatic impacts of nuclear warfare
- Page 93 and 94: them into electricity? Why not use
- Page 95 and 96: expansion in the Gulf of Guinea des
- Page 97 and 98: uling classes and imperialist power
- Page 99 and 100: The death of Nigerian progressive p
- Page 101 and 102: egion and the oil-bearing Niger reg
- Page 103 and 104: another essay when the election res
- Page 105 and 106: March 22, when Obama arrives for a
- Page 107 and 108: population blindly following one po
- Page 109 and 110: faced an economic crisis upon takin
- Page 111: Shanghai Jiaotong University but wh
- Page 115 and 116: Iyona-ke indlela uSaif ebexhaphaza
- Page 117 and 118: on for their livelihoods through oi
- Page 119 and 120: suffering from a lack of raw materi
- Page 121 and 122: the only big trade union organisati
- Page 123 and 124: tearing aside the façade of rapaci
- Page 125 and 126: BEE was wrapped up in a hopelessly
- Page 127 and 128: other words, cutting up the capital
- Page 129 and 130: part of the class struggle and that
- Page 131 and 132: In similar vein, U.S. trade represe
- Page 133 and 134: ethnic/racial identities, and gener
- Page 135 and 136: convinced that Greece’s debts are
- Page 137 and 138: parents rather than their own. This
- Page 139 and 140: y the present revolutionary wave an
- Page 141 and 142: Gaddafi himself has admitted that
- Page 143 and 144: Massan d’Almeida First Published
- Page 145 and 146: Most of the violence reported to da
- Page 147 and 148: Peace & Justice Movement Should Opp
- Page 149 and 150: ELIZABETH TAN: I think for the—ce
- Page 151 and 152: divert attention from the struggles
- Page 153 and 154: Bush failed to find any country in
- Page 155 and 156: who are ready to listen to us’. P
- Page 157 and 158: created to really come out of the c
- Page 159 and 160: Iraq Looking eastward from Libya to
- Page 161 and 162: the Wisconsin capital, Madison, 70,
okuvezwe ngenyanga edlule kwiWikiLeaks.<br />
Futhi amahotela aphambili aseSandton iMichaelangelo kanye neRadisson<br />
Blu ingxenye yawo abanikazi bawo iLibyan Investment Authority,<br />
okuyinkampani eyaqalwa nguSaif ngo2006. Ngokusho komphathi<br />
waseMichaelangelo uBart Dorrestein ukuzwana kwabo nabaseLibya<br />
sekwenze lelihotela “laxwaya ngabaningi futhi lehlisa izinga lokusebenza<br />
ngokuzinikela kwabasenzi behotela.”<br />
Futhi lokhu kuyiqiniso ngeLibyan School <strong>of</strong> Economics, ekade yaziwa<br />
njengeLondon School <strong>of</strong> Economics, futhi manje iqiniso seliphumele obala<br />
ngokuthi uSaif walikopela, futhi walibhalelwa ijazi lakhe loudokotela<br />
elingazange lihlolwe. Lomsebenzi owakotshelwa, ngokusho kukaRobert<br />
Sparling waseMcGill <strong>University</strong>, “lokhukwenza abantu bangabi nacho<br />
ukukhululeka ngoba kwenza iLondon School <strong>of</strong> Economics ibukeke iyisikole<br />
esiluthekile kunokuba sibukeke njengesikole esibe nesimilo<br />
sokukhohlakala.<br />
Izikhungo eziningi vele zinecala lokudayisela izicebi kanye namanamandla,<br />
njengoba kwenzeka nje kwesami isikhungo i<strong>University</strong> yakwaZulu-<strong>Natal</strong>,<br />
esibonakala sengathi umshayeli waso ulele kwezithinta ezezifundiswa.<br />
Sizokhum,bula-nje ukuthi ngo2003, umnyango wethu wezobunjiniyela<br />
(Mechanical Engineering Department) eyanikeza ijazi lezobudokotela<br />
komunye wabadayisi abahamba phambili bezikhali waseNingizimu Afrika<br />
uChippy Shaik, okunguyena owenza kuthengwe izikhali zamabhiliyoni<br />
angamashumi ayisithupha nanhlanu (R65 Billion) okwadala ukubola kakhulu<br />
kwezombusazwe, okuhlanhaniswa nemali yenkohlakalo enguR21 wezigidi<br />
owanikwa umndeni wakwaShaik yinkampani yaseJalimani, iThyssen,<br />
njengoba kwavela ngenyanga kaSeptemba wonyaka odlule.<br />
Emva kokuba sekuqhamuke izinsolo ngokutholakala kwejazi lezobudokotela<br />
likaShaik ukuthi lalitholakale ngombhalo “onenkohlakalo ogcwele<br />
amaphutha, fuhti ongenaziqinisekiso nokusekelwa kwama<strong>for</strong>mula ayebhala<br />
ngawo kanye nokubhalwa ngobudedengu kolimi nokungafezi ukuthi ulwazi<br />
wayelucoshelaphi” – ngokusho kweMail&Guardian, ngokusizwa ngomunye<br />
wabahwebi bezikhali naye owavezela abezndaba loludaba Urichard Young –<br />
lelijazi lobudokotela kwafanele libuyiselwe emuva “ngba umbhalo walo<br />
wawukotshelwe kakhulu.”<br />
Ukuphellelwa isithunzi kweLondon School <strong>of</strong> Economics kuyingxenye<br />
yemaili yenkontileka yezigidi ezimbili zamapounds zokuqeqesha izisebenzi<br />
zikaGaddafi kwathi futhi kwi<strong>Centre</strong> <strong>for</strong> the Study <strong>of</strong> Global Governance,<br />
ngoJulayi ka2009 iFoundation kaSaif I International Charity and<br />
Development Foundation yanikela ngamapounds ayizigidi ezingu1.5.<br />
Ingenkathi lapho futhi owayengumqondisi weLondon School <strong>of</strong> Economics<br />
uDavid Held owayehleli ebhodini leGICDF ngoJuni ka2009 lapho wathi,<br />
“USaif ngimazi njengomuntu ohlale lwela intando yeningi emiphakathini<br />
futhi okuyikhona okumgqugquzelayo.”<br />
“uHeld unomlando wokuziba izinga lezemfundo ukuze akwazi ukusondelana<br />
nabantu abangababusi,’ njengokusho kukaErik Ringmar, okumanje usezinze<br />
eSangai Jiaotong <strong>University</strong> kodwa owasebenza naye kusukela ngo2001<br />
kuya ku2007. “Ngangifakwa ingcindezi enganasidingo ukuthi ngenze izinto<br />
enganizibona ukuthi azinabo ubulungiswa. Izimo ezifana nalezi zijwalekile<br />
ukwenzeka eLondon School <strong>of</strong> Economics.”<br />
Iphepandaba langesonto lasedolobheni iLondon lisanda kubika ukuthi,<br />
“izikhulu ezihola iLondon School <strong>of</strong> Economics zazenza ihlaya lokuthi<br />
zithole imali yomnikelo evala kuSaif engakahlolelwa ngisho ukuhlolelwa<br />
ijazi lakhe lezobudokotela. Osolwazi abangaphansana ngokwezikhundla