April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal
April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal
April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
As <strong>for</strong> Saif, said Halliday, “in Libya, as in such states as Egypt, Saudi<br />
Arabia, Iran the primary function <strong>of</strong> such liberal elements is not to produce<br />
change, but to reach compromises with internal hard-liners that serve to<br />
lessen external pressure.”<br />
This is how Saif’s use and abuse <strong>of</strong> doctoral-thesis civil societyism can best<br />
be understood: as a momentary compromise with Libyan barbarism that,<br />
now scratched by an emancipatory potential, has quickly shed both liberal<br />
skin and London dupes.<br />
(Patrick Bond is based at the UKZN <strong>Centre</strong> <strong>for</strong> <strong>Civil</strong> <strong>Society</strong>.)<br />
Ngenkathi imiphakathi isetshenziswa ukuvikela ukubuswa ngobulwane<br />
NguPatrick Bond<br />
Yahunyushwa nguFaith ka-Manzi<br />
Uma siyakukholwa okushiwo yisikhohlakali sendodana kaMuammar Gaddafi<br />
uSaif sizobona ukucitheka kwegazi eBenghazi, eLibya okungenza ukubulala<br />
ngesihluku okade kwenziwa ngondlovuyangena abakade bebulala<br />
ngesihluku baseMiddle East kufane nokuthi kade begida ndawonye.<br />
Okungedlula ngisho ukubulawa ngamaIsrael kwezakhamizi zaseGaza<br />
eziyikhulu namakhulu amane eminyakeni emibili edlule. (noma-ke lokho<br />
kungeke kufike ekucisheni kuqedwe isizwe saseIraq bgebezombutho wempi<br />
baseMelika okubalelwa esigidini sezakhamizi esafa mgokuhlaselwa<br />
yiWashington okungekho emthethweni mgonyaka ka2003 ngokuchaza<br />
kweThe Lancelot, iphephabhuku lezempilo.<br />
Ukuhlasela kombuso waseLibya izakhamizi zawo, kusazoqhubeka kakhulu<br />
njengokusho kukaSaif ngeSonto: “Izwe lethu leli, asoze, nhlobo siliyekelele<br />
futhi sigobele intando yeningi. Izwe lethu leli. Sizolwa laeLibya, siz<strong>of</strong>ela<br />
khona laeLibya.”<br />
Amakhulukhulua abantu baseLibya vele sebeyafa ngenxa yesinqumo vele<br />
esikhishwe nguGaddafi, futhi ezinye izikhali zombuthano wempi yakhe<br />
ngazalapha eNingizimu Afrika. Eminyakeni embalwa edlule, imboni<br />
ephethwe nguhulumeni iDenel ibilokhu idayiselwa iLibya zikhali zokuchitha<br />
imiphefmulo eminingi yabantu, lokho futhi bebekwenza bexhaswa<br />
ngusihlalo wekomidi leNational Conventional Arms Control, uJeff Radebe.<br />
Iphephabhuku eligunyaziwe leDenel langoJune ka2009, iInsights, laqhosha<br />
lathi, “ngenxa okuthi sihlale sikhombisa ngezikhali zethu njengama40mm<br />
AGL, izibhamu ama NTW-20, SS77 kanye nezibhamu zemishini,<br />
amamissiles, kanye nokugcinwa kweizindizamshini kanye namabhomu<br />
agqitshwayo, iDenel isiqalile izinkulumo zenkotileka kanye neLibya.<br />
Izivunguvungu ezinothuli zenza kubenzima ukubona abantu <strong>of</strong>una<br />
ukubadubula uma bezama ukubaleka ukuza baphepha, kodwa umbutho<br />
wezempi kaGaddafi uzojabulela ukusebenzisa izindiza ezinophephela<br />
emhlabeni zakwaDenel amaRooivlak lokho bekwenza kanye nabanye<br />
ondlovuyangena abaphazanyiswe yingozi yabalwela intando yeningi.<br />
Ngokusho kwesinye isikhulu esiphezu sakwaDenele Aviation, uIsmail<br />
Dockrat etshela iDefenseWeb.co.za ngaphambi kokuthatha uhambo<br />
lokuyodayisa izikhali ngo2009 eTripoli wathi, “Sibone kunesidingo ukuthi<br />
eNyakatho Afrika kanye naseMiddle East kube izimakethe lapho uDenel<br />
Aviation angadayisa imikhiqizo yakhe.”<br />
Abanye futhi abathole izigidigidi zamadola kaoyela ngokuxhasa uGaddafi<br />
abaculi oMariah Carey, Beyonce Knowles kanye noNelly Rutando, lokhu