26.02.2013 Views

April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal

April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal

April 2011 - Centre for Civil Society - University of KwaZulu-Natal

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

As <strong>for</strong> Saif, said Halliday, “in Libya, as in such states as Egypt, Saudi<br />

Arabia, Iran the primary function <strong>of</strong> such liberal elements is not to produce<br />

change, but to reach compromises with internal hard-liners that serve to<br />

lessen external pressure.”<br />

This is how Saif’s use and abuse <strong>of</strong> doctoral-thesis civil societyism can best<br />

be understood: as a momentary compromise with Libyan barbarism that,<br />

now scratched by an emancipatory potential, has quickly shed both liberal<br />

skin and London dupes.<br />

(Patrick Bond is based at the UKZN <strong>Centre</strong> <strong>for</strong> <strong>Civil</strong> <strong>Society</strong>.)<br />

Ngenkathi imiphakathi isetshenziswa ukuvikela ukubuswa ngobulwane<br />

NguPatrick Bond<br />

Yahunyushwa nguFaith ka-Manzi<br />

Uma siyakukholwa okushiwo yisikhohlakali sendodana kaMuammar Gaddafi<br />

uSaif sizobona ukucitheka kwegazi eBenghazi, eLibya okungenza ukubulala<br />

ngesihluku okade kwenziwa ngondlovuyangena abakade bebulala<br />

ngesihluku baseMiddle East kufane nokuthi kade begida ndawonye.<br />

Okungedlula ngisho ukubulawa ngamaIsrael kwezakhamizi zaseGaza<br />

eziyikhulu namakhulu amane eminyakeni emibili edlule. (noma-ke lokho<br />

kungeke kufike ekucisheni kuqedwe isizwe saseIraq bgebezombutho wempi<br />

baseMelika okubalelwa esigidini sezakhamizi esafa mgokuhlaselwa<br />

yiWashington okungekho emthethweni mgonyaka ka2003 ngokuchaza<br />

kweThe Lancelot, iphephabhuku lezempilo.<br />

Ukuhlasela kombuso waseLibya izakhamizi zawo, kusazoqhubeka kakhulu<br />

njengokusho kukaSaif ngeSonto: “Izwe lethu leli, asoze, nhlobo siliyekelele<br />

futhi sigobele intando yeningi. Izwe lethu leli. Sizolwa laeLibya, siz<strong>of</strong>ela<br />

khona laeLibya.”<br />

Amakhulukhulua abantu baseLibya vele sebeyafa ngenxa yesinqumo vele<br />

esikhishwe nguGaddafi, futhi ezinye izikhali zombuthano wempi yakhe<br />

ngazalapha eNingizimu Afrika. Eminyakeni embalwa edlule, imboni<br />

ephethwe nguhulumeni iDenel ibilokhu idayiselwa iLibya zikhali zokuchitha<br />

imiphefmulo eminingi yabantu, lokho futhi bebekwenza bexhaswa<br />

ngusihlalo wekomidi leNational Conventional Arms Control, uJeff Radebe.<br />

Iphephabhuku eligunyaziwe leDenel langoJune ka2009, iInsights, laqhosha<br />

lathi, “ngenxa okuthi sihlale sikhombisa ngezikhali zethu njengama40mm<br />

AGL, izibhamu ama NTW-20, SS77 kanye nezibhamu zemishini,<br />

amamissiles, kanye nokugcinwa kweizindizamshini kanye namabhomu<br />

agqitshwayo, iDenel isiqalile izinkulumo zenkotileka kanye neLibya.<br />

Izivunguvungu ezinothuli zenza kubenzima ukubona abantu <strong>of</strong>una<br />

ukubadubula uma bezama ukubaleka ukuza baphepha, kodwa umbutho<br />

wezempi kaGaddafi uzojabulela ukusebenzisa izindiza ezinophephela<br />

emhlabeni zakwaDenel amaRooivlak lokho bekwenza kanye nabanye<br />

ondlovuyangena abaphazanyiswe yingozi yabalwela intando yeningi.<br />

Ngokusho kwesinye isikhulu esiphezu sakwaDenele Aviation, uIsmail<br />

Dockrat etshela iDefenseWeb.co.za ngaphambi kokuthatha uhambo<br />

lokuyodayisa izikhali ngo2009 eTripoli wathi, “Sibone kunesidingo ukuthi<br />

eNyakatho Afrika kanye naseMiddle East kube izimakethe lapho uDenel<br />

Aviation angadayisa imikhiqizo yakhe.”<br />

Abanye futhi abathole izigidigidi zamadola kaoyela ngokuxhasa uGaddafi<br />

abaculi oMariah Carey, Beyonce Knowles kanye noNelly Rutando, lokhu

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!