R-ANTIK - The European Library
R-ANTIK - The European Library R-ANTIK - The European Library
Esimesel kohal on trükised ilukirjandusealalt, moodustades 23 protsenti, sellele järgnevadühiskonnateadused 21,5 prots., usuteadus16,8 prots. jne.Kui tõmmata mõned paralleeljooned eelmisesajandi teise poole ja vaatluse all oleva1901.—1917. a. kohta, siis on kõige suurem tõusmärgatav ühiskonnateaduste alal. nimelt 8,5protsendilt 21,5 prots. peale. Ja just see alaiseloomustabki kõige paremini käesolevat sajandit.Rääkimata trükiste arvu suurenemisestsellel alal iseseisvusaastail, kus ühiskonnateadusedesinevad märksa ülekaalukamalt teistealade kõrval, moodustades iseseisvusaegsesttrükiste toodangust ligi 30 protsenti, on jubasajandi alguses kindel tendents kasvuks. Üheltpoolt seltsielu kiire areng ja sellega seosesseltside põhikirjade trükkimine on tõstnud trükistearvu, kuid ei pea siiski arvama, et põhikirjadtäiesti domineerivad — neid on vaidkolmandik 1618 trükisest. Suur osa siia kuuluvaistteoseist sisaldab majanduslikkude organisatsioonidetegevuse käsitlusi laiemas mõttes(eriti ühistegevuse alalt) ja ka üldse majandusteaduslikkudening ühiskondlikkude probleemidevalgustust. Mainitagu näiteks kohe sajandialgult J. Tonisson'i „Liikumata varanduste hindamisest"(1902), K. Päts'i „Väikelaenu seadust"(1904), „Maaküsimust" (1907), H. Pöögelmanna„Majandusteaduslisi kirju" (1905) ja„Majandusteaduse õpetust" I—II (1907), N. Karõšev'i„Majandusteaduste kõnede" tõlget(1906). edasi J. Lilienbach'i töölisküsimust selgitavaidkoguteoseid „Mõtted". „Edasi" ja „Tagasi",tõlkeid Aug. Bebel'i, Karl Kautsky' jt.töist jne. Ka kasvatuslikud ja hariduslikud küsimused,mis selle liigituse järgi kuuluvad ühiskonnateadustevalda, nõuavad omale 170 trükist.Samuti ilmub endisest rohkem poliitilisikäsitlusi, eriti sajandi algul seoses 1905. a.revolutsiooni meeleoludega ja ka hiljem, kuipoliitiline elu 1917. a. uuesti hoogustub.Teine suurem muudatus 19. saj. II poolegavõrreldes esineb usuteaduse osas, kuid vastupidisessuunas vaadeldud ühiskonnateadustele.Nimelt on siin aset leidnud suur tagasiminek.1651.—1900. a. toodangus oli usuteaduse osas27.8 prots. trükistest. 1901.—1917. a. aga 16,8prots.Tagasiminekut oma osatähtsuse poolest näitabka kirjandusteadus ühes ilukirjandusega,An erster Stelle steht die schöne Literaturmit 23 v. H., ihr folgen Gesellschaftskunde mit21.5 v. H., Theologie mit 16.8 v. H. u. s.w.Zieht man einen Vergleich zwischen derzweiten Hälfte des 19. Jh. und den 17 Jahrendes 20. Jh.. so ist der grösste Fortschritt aufdem Gebiet der Gesellschaftskunde zu bemerken,die von 8,5 v. H. auf 21,5 v. H. emporgeschnelltist. Gerade diese Gruppe charakterisiertam treffendsten das laufende Jahrhundert.Von dem Zunehmen der Zahl dieser Schriftenin der Zeit der Republik, in der die Gesellschaftskundemit ungefähr 30 v. H. der gesamtenProduktion die anderen Gebiete merklichübertrifft, hier zunächst zu schweigen, ist bereitsam Anfang des Jahrhunderts eine starkeTendenz zum Wachsen vorhanden. Die schnelleEntwicklung des Vereinslebens und damit imZusammenhang der Druck von Statuten der Gesellschaftenbedingte gewiss ein Anwachsendes einschlägigen Schrifttums, doch darf darausnoch nicht geschlossen werden, dass nun dieStatuten hier vorherrschen. Keineswegs, siebilden nur etwa ein Drittel der 1618 Druckedieser Gruppe. Ein grosser Teil der hierhergehörenden Schriften besteht aus Berichtenüber die Tätigkeit volkswirtschaftlicher Organisationenim weiteren Sinne (besonders derGenossenschaften) sowie Erörterungen allgemeinenCharakters über volkswirtschaftlicheund genossenschaftliche Probleme. Es seienhier genannt: J. Tõnisson „Liikumata varandustehindamine" (1902), K. Päts „Väikelaenu seadus"(1904) und vom selben Verf. „Maaküsimus"(1907), H. Pöögelmann „Majandusteaduslisedkirjad" (1905) und „Majandusteaduse õpetus"I—II (1907), N. Karõšev „Majandusteadused kõned"(Obers. 1906), ferner zur Arbeiterfrage dieSammelwerke J. Lilienbachs „Mõtted", „Edasi"und „Tagasi", Übersetzungen von ArbeitenAug. Bebeis, Karl Kautskys u. a. Fragen derErziehung und des Unterrichtswesens, die derhier benutzten Gruppierung zufolge auch unterdie Gesellschaftskunde fallen, beanspruchen170 Drucke. Ebenso werden mehr als früherpolitische Abhandlungen veröffentlicht, besondersim Zusammenhang mit der revolutionärenBewegung des Jahres 1905, und dann später1917, als die Intensität des politischen Lebenswieder eine so bedeutsame Steigerung erfuhr.Im Vergleich mit der zweiten Hälfte des 19.Jh. fällt eine weitere grosse Veränderung, beider Gruppe der Schriften theologischen Inhalts,in die Augen, allerdings in umgekehrterRichtung als wir sie bei der Gesellschaftskundefeststellen konnten. Hier hat ein empfindlicherRückgang von 27,8 v. H. der Gesamtproduktionder Jahre 1851—1900 auf nur 16.8 v. H. derJahre 1901—1917 stattgefunden.Eine verhältnismässige Abnahme zeigt dieLiteraturgeschichte und Schönliteratur, die von
mis 19. saj. II poole toodangust moodustab 29,6prots., 1901.—1917. a. aga 23,5 prots. Trükistearvult tagasiminekut siiski ei ole. Väliseidsündmusi arvestades kalduksime just selleltajajärgult ootama kirjanduse osatähtsuse tõusu.Kuulub ju vaadeldud aastate ritta selliseid meiekirjandusliku elu tähtsamaid momente nagu„Noor-Eesti" ja „Siuru" liikumised, samuti leidissel ajal aset teatrielu kavakindlam arendamine,eriti alates sellest, kui Tartus „Vanemuine"ja Tallinnas „Estonia" oma tegevusthoogsamaks võisid muuta neile püstitatud nägusaisajakohaseis hooneis. Ometi näitavadarvud teist. Kirjandusloolistest käsitlustestteame aga, et kirjanduses on valitsenud koguaeg edasiminek ja nii ka käesoleval sajandilenne riiklikku iseseisvust. Et aga kirjanduseosatähtsus siiski pole suurenenud, see olenebühest küljest küll sellest, et kirjandusele seatiendisest suuremaid nõudeid. Nende kasvanudnõuete tõttu langeb vähenemine tõlgete javäheväärtuslikkude algupärandite arvele, mida19. saj. teisel poolel ja ka selle hoogsail lõppkümneilväärtkirjanduse kõrval küllalt leidus.Teisest küljest on kirjanduse osatähtsuse tõusutakistanud sõja-aastad raamatutoodangu languseganii trükiste arvus kui ka lehekülgedesning brošüüri tõus domineerivaks raamatuliigiks,nagu nägime juba eelpool.Suurenenud on märgatavalt rakendusteaduslikkirjandus ja seda 5,7 protsendilt 11,1protsendile. Arvuliselt 343 pealt 840 peale.Siin on tõusu toonud peamiselt trükised põllumajandusealalt.Suurenemist on näidanud ka loodus- ja täppisteadused.Vähenenud on aga mõtteteaduseosa. Viimase vähenemist tuleb pidada rõõmustavakseesti raamatu tervenemiseks, kuna sellesosas esinesid eelmisel sajandil peaaegueranditult „unenägude seletajad", „kaarditargad"jt. sedalaadi trükised.29.6 v. H. in der zweiten Hälfte des 19. Jh. auf23,5 v. H. gesunken ist, wobei allerdings dieZahl der erschienenen Werke absolut genommensich keineswegs vermindert hat. Ziehtman die damaligen äusseren Umstände in Betracht,so möchte man allerdings eigentlichauch eine relative Zunahme dieser Gruppe erwarten.Entstanden doch gerade in diesen Jahrendie für das literarische Leben der Esten sobedeutsamen Bewegungen wie „Noor-Eesti"und „Siuru" und fand auch das Theater einezielbewusste Förderung, besonders seitdem inTartu der Verein „Vanemuine" und in Tallinndie Gesellschaft „Estonia" eine regere Tätigkeitin den für sie errichteten schönen und modernenGebäuden entfalten konnten. Dennochergeben die Zahlen ein anderes Bild. Aus denliterarhistorischen Untersuchungen wissenwir aber, dass eine fortschreitende Entwicklungdie ganze Zeit über auch im laufenden Jahrhundertin den Jahren vor der staatlichen Selbständigwerdungstattgehabt hat. Dass aber dieProduktion relativ keine Steigerung aufwies,lässt sich einerseits wohl auf die höheren Ansprüchean die Literatur zurückführen. Infolgeder gesteigerten Anforderungen verringertesich die Zahl der Übersetzungen und minderwertigenOriginale, die in der zweiten Hälftedes 19. Jh., selbst in seinem letzten, fruchtbarstenJahrzehnt, neben der wirklich wertvollenLiteratur doch zur Genüge vertreten waren.Andererseits dürfte auch der in den Kriegsjahreneinsetzende Rückgang der Buchproduktionsich hemmend ausgewirkt haben, musstedoch damals das Buch, wie wir oben sahen,der Broschüre die Vorherrschaft abtreten.Die angewandten Wissenschaften sind von5,7 v. H. auf 11,1 v. H. gestiegen, und zwar von343 Druckwerken auf 840, wobei den Schriftenlandwirtschaftlichen Inhalts der Hauptanteilzufällt.Eine Zunahme hat auch die Zahl der Schriftenaus dem Gebiet der Natur- und exaktenWissenschaften aufzuweisen, einen Rückgangdas Gebiet der Philosophie. Dieser Rückgangist aber als ein erfreuliches Zeichen der Gesundungdes estnischen Buches zu werten, dennim Jahrhundert vorher zählten zu dieserGruppe fast ausschliesslich die mannigfachstenAnleitungen zum Traumdeuten,und ähnliche Schriften.KartenlegenRiiklik iseseisvus 1918.—1934. a. // Die staatliche Selbständigkeit 1918—1924.Riiklik iseseisvus on andnud lühikese aastatereaga kaugelt suurema hulga trükiseid, kuiseda oli suutnud teha pikk aastate hulk, arvult383, enne seda. Rahva poliitiline vabadus tõiIn den wenigen Jahren der staatlichen Selbständigkeitwurde eine bei weitem grössereZahl von Büchern aufgelegt als in der langenReihe von 383 Jahren vorher. Die politischeFreiheit brachte auch die Möglichkeit eineres
- Seite 14 und 15: kohta jne.), et säilitada ühtlust
- Seite 16 und 17: ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19: Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21: Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23: kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24: 24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29: Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31: Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34: Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36: eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38: Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40: Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42: lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43 und 44: kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 45 und 46: 16.—19. sajandini trükiste arvul
- Seite 47 und 48: . fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49: ^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53: ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55: määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57: inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 58 und 59: LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwer
- Seite 60 und 61: („Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63: toreiks on eesti soost tuntud kooli
- Seite 66 und 67: kaasa vaba kultuurilise arengu ja l
- Seite 68 und 69: matuid loodusteaduse ja matemaatika
- Seite 71 und 72: ajal rahvustunnet tõsta positiivse
- Seite 73 und 74: Suure tõlgete ülekaalu tõttu enn
- Seite 75 und 76: juuni keskel sõjahädaohu eest aju
- Seite 77: ßacunat CtUniunCsko&a jcfogi3x£ J
- Seite 80 und 81: (1883), K. A. Hermann Tartus (1886)
- Seite 82 und 83: suure hulga teiste teaduslikkude as
- Seite 84 und 85: II/. HidpUk eesti ajükjtyandusse.O
- Seite 86 und 87: Otto Willem Masing hakkab välja an
- Seite 88 und 89: ja alates 1891. aastast päevalehek
- Seite 90 und 91: AJAKIRJANDUS AASTATE JÄRGI.Das per
- Seite 93 und 94: ilmuma hakkas Tallinnas 1901. a. no
- Seite 95 und 96: senti ja iseseisvusaastail 64,8 pro
- Seite 97: REPRODUKTSIOONID.ABBILDUNGEN.
- Seite 100 und 101: iiXt^rf2. Eestikeelseid sõnu 15. s
- Seite 102 und 103: zeteislcutvnl pero Deopmiracfa dua?
- Seite 104 und 105: I4JTO.^Il».l/jo« ii$ '^p'jgr/rKil
- Seite 106 und 107: Gand
- Seite 108 und 109: DlSPfTATlOSEXT/4DoMIRACULOSAET SALU
- Seite 110 und 111: ßochzeltMGedlcht/Zu Hhren vnd Wolg
- Seite 112 und 113: Otsse MstulunmmlaNWWnna/KumbVerrsst
Esimesel kohal on trükised ilukirjandusealalt, moodustades 23 protsenti, sellele järgnevadühiskonnateadused 21,5 prots., usuteadus16,8 prots. jne.Kui tõmmata mõned paralleeljooned eelmisesajandi teise poole ja vaatluse all oleva1901.—1917. a. kohta, siis on kõige suurem tõusmärgatav ühiskonnateaduste alal. nimelt 8,5protsendilt 21,5 prots. peale. Ja just see alaiseloomustabki kõige paremini käesolevat sajandit.Rääkimata trükiste arvu suurenemisestsellel alal iseseisvusaastail, kus ühiskonnateadusedesinevad märksa ülekaalukamalt teistealade kõrval, moodustades iseseisvusaegsesttrükiste toodangust ligi 30 protsenti, on jubasajandi alguses kindel tendents kasvuks. Üheltpoolt seltsielu kiire areng ja sellega seosesseltside põhikirjade trükkimine on tõstnud trükistearvu, kuid ei pea siiski arvama, et põhikirjadtäiesti domineerivad — neid on vaidkolmandik 1618 trükisest. Suur osa siia kuuluvaistteoseist sisaldab majanduslikkude organisatsioonidetegevuse käsitlusi laiemas mõttes(eriti ühistegevuse alalt) ja ka üldse majandusteaduslikkudening ühiskondlikkude probleemidevalgustust. Mainitagu näiteks kohe sajandialgult J. Tonisson'i „Liikumata varanduste hindamisest"(1902), K. Päts'i „Väikelaenu seadust"(1904), „Maaküsimust" (1907), H. Pöögelmanna„Majandusteaduslisi kirju" (1905) ja„Majandusteaduse õpetust" I—II (1907), N. Karõšev'i„Majandusteaduste kõnede" tõlget(1906). edasi J. Lilienbach'i töölisküsimust selgitavaidkoguteoseid „Mõtted". „Edasi" ja „Tagasi",tõlkeid Aug. Bebel'i, Karl Kautsky' jt.töist jne. Ka kasvatuslikud ja hariduslikud küsimused,mis selle liigituse järgi kuuluvad ühiskonnateadustevalda, nõuavad omale 170 trükist.Samuti ilmub endisest rohkem poliitilisikäsitlusi, eriti sajandi algul seoses 1905. a.revolutsiooni meeleoludega ja ka hiljem, kuipoliitiline elu 1917. a. uuesti hoogustub.Teine suurem muudatus 19. saj. II poolegavõrreldes esineb usuteaduse osas, kuid vastupidisessuunas vaadeldud ühiskonnateadustele.Nimelt on siin aset leidnud suur tagasiminek.1651.—1900. a. toodangus oli usuteaduse osas27.8 prots. trükistest. 1901.—1917. a. aga 16,8prots.Tagasiminekut oma osatähtsuse poolest näitabka kirjandusteadus ühes ilukirjandusega,An erster Stelle steht die schöne Literaturmit 23 v. H., ihr folgen Gesellschaftskunde mit21.5 v. H., <strong>The</strong>ologie mit 16.8 v. H. u. s.w.Zieht man einen Vergleich zwischen derzweiten Hälfte des 19. Jh. und den 17 Jahrendes 20. Jh.. so ist der grösste Fortschritt aufdem Gebiet der Gesellschaftskunde zu bemerken,die von 8,5 v. H. auf 21,5 v. H. emporgeschnelltist. Gerade diese Gruppe charakterisiertam treffendsten das laufende Jahrhundert.Von dem Zunehmen der Zahl dieser Schriftenin der Zeit der Republik, in der die Gesellschaftskundemit ungefähr 30 v. H. der gesamtenProduktion die anderen Gebiete merklichübertrifft, hier zunächst zu schweigen, ist bereitsam Anfang des Jahrhunderts eine starkeTendenz zum Wachsen vorhanden. Die schnelleEntwicklung des Vereinslebens und damit imZusammenhang der Druck von Statuten der Gesellschaftenbedingte gewiss ein Anwachsendes einschlägigen Schrifttums, doch darf darausnoch nicht geschlossen werden, dass nun dieStatuten hier vorherrschen. Keineswegs, siebilden nur etwa ein Drittel der 1618 Druckedieser Gruppe. Ein grosser Teil der hierhergehörenden Schriften besteht aus Berichtenüber die Tätigkeit volkswirtschaftlicher Organisationenim weiteren Sinne (besonders derGenossenschaften) sowie Erörterungen allgemeinenCharakters über volkswirtschaftlicheund genossenschaftliche Probleme. Es seienhier genannt: J. Tõnisson „Liikumata varandustehindamine" (1902), K. Päts „Väikelaenu seadus"(1904) und vom selben Verf. „Maaküsimus"(1907), H. Pöögelmann „Majandusteaduslisedkirjad" (1905) und „Majandusteaduse õpetus"I—II (1907), N. Karõšev „Majandusteadused kõned"(Obers. 1906), ferner zur Arbeiterfrage dieSammelwerke J. Lilienbachs „Mõtted", „Edasi"und „Tagasi", Übersetzungen von ArbeitenAug. Bebeis, Karl Kautskys u. a. Fragen derErziehung und des Unterrichtswesens, die derhier benutzten Gruppierung zufolge auch unterdie Gesellschaftskunde fallen, beanspruchen170 Drucke. Ebenso werden mehr als früherpolitische Abhandlungen veröffentlicht, besondersim Zusammenhang mit der revolutionärenBewegung des Jahres 1905, und dann später1917, als die Intensität des politischen Lebenswieder eine so bedeutsame Steigerung erfuhr.Im Vergleich mit der zweiten Hälfte des 19.Jh. fällt eine weitere grosse Veränderung, beider Gruppe der Schriften theologischen Inhalts,in die Augen, allerdings in umgekehrterRichtung als wir sie bei der Gesellschaftskundefeststellen konnten. Hier hat ein empfindlicherRückgang von 27,8 v. H. der Gesamtproduktionder Jahre 1851—1900 auf nur 16.8 v. H. derJahre 1901—1917 stattgefunden.Eine verhältnismässige Abnahme zeigt dieLiteraturgeschichte und Schönliteratur, die von