R-ANTIK - The European Library

määratud veel rahvale, kuna need on saksakeelsed.Sajandi lõpul ilmunud (1694. ja 1698.a.) aabitsad on puhtal kujul rahvale.Veel on säilinud 17. sajandist eri liik eestikeelseidtrükiseid, mis aga siin arvestamatajäetud, kuna need oma suuruselt on alla 8 lk.Need on mõned brošüürid õnnesooviluuletistegapulmadeks või muudeks tähtpäevadeks,millest vanim 1637. aastast. Need pole mõeldudeestlaste jaoks, vaid on naljanumbreiks pidulikkudeljuhtudel, õieti ..kõvaks pähkliks"eesti keelt mitteoskajaile. Kuid ometi on neilvanemate keeleliste mälestistena oma tähtsus.noch nicht für die weiteren Kreise des Volkesbestimmt, wohl aber die am Ausgang des Jahrhundertserschienenen estnischen ABCbücher.Aus dem 17. Jh. ist ausserdem noch eine besondereGruppe estnischer Drucke erhalten,die unberücksichtigt bleiben musste, da es sichum Broschüren von weniger als 8 Seiten handelt.Es sind das Gedichte, Glückwünsche zuHochzeiten und sonstigen Anlässen, von denendas älteste aus dem Jahre 1637 stammt. Sie dürftenwohl weniger für Esten bestimmt, sondernnur als Scherze bei festlichen Gelegenheiten,besonders als „harte Nüsse" für die des EstnischenUnkundigen gedacht gewesen sein. Dochkommt ihnen als älteren Sprachdenkmälerndurchaus Bedeutung zu.18. sajand. // Das 18. Jh.18. sajandi 220-numbrilisest toodangust onvaimulikke trükiseid 115, s. o. 52 protsenti ningnagu järgneb sellest, pole ilmalik kirjandus trükistearvult mitte palju vähem. Lehekülgedearvult aga viimane on märksa väiksem, nimeltkokku 5317 lk., kuna vaimulikku kirjandust on31 582 lk. Protsentides aga moodustab vaimulikkirjandus lehekülgede arvu arvesse võttes18. sajandi toodangust 85.6 ja ilmalik kirjanduskõigest 14,4 protsenti. Nii võib ka 18. sajanditnimetada vaimuliku kirjanduse valitsemisajaks.Ilmalikust kirjandusest kuulub 85 trükistkalendrite alla, s. o. 74%. Esimene kalenderhakkas ilmuma 1731. a. ja ilmus pidevalt kogusajandi läbi ning sajandi lõpul liitus temagaveel teinegi kalender. Üldised olud, millestjuttu juba esimeses raamatu üldarengut käsitlevaspeatükis 18. sajandi juures, tingisid nähtuse,et kümnete aastate viisi oli kalender ainsakstrükiseks. Kalendri kõrval kuulub ilmalikkukirjandusse veel 2 grammatikat (Thor-Helle' ja Hupel'i) ning 6 aabitsat. Uue alana tulebsel sajandil veel juurde ilukirjandus jaõpetlikud raamatud. Esimesel alal on ilmunudsajandi jooksul 6 teost, samuti 6 on arvult kaõpetlikke raamatuid. Ilukirjanduse alal on esimesekskatseks „Hanso ja Mardi jut" (1739)ning sellele järgnevad J. Hehn'i „Jutto jamõisto könne" (1778), Arwelius'e ..Uks kaunisJutto ja Öppetusse-Ramat" (I j. 1782. II j. 1787),„Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790)ja R. W. Willmann'! „Juttud ja Moistatussed"(1. tr. 1782, 2. tr. 1787) jt. Esimeste õpetlikkuderaamatute hulgas esinevad A. W. Hupel'i „Arstiramat" (1771). „Köki ja Kokka Ramat" (1781),F. D. Lenz'i „Aija-Kalender" (1796) jt.Ka kuulub sellesse sajandisse esimene katseeesti ajakirjanduse alal, millest lähemalt agaajakirjandust käsitlevas eri peatükis.Vaimuliku kirjanduse alal väärivad eritimainimist „Uus Testament" 1715. a. (2. tr. 1729)ja „Piibli Ramat" 1739. a. (2. tr. 1773).Von den 220 Drucken des 18. Jh. waren 115geistlichen Inhalts, was 52 v. H. beträgt. Somitstanden die weltlichen Drucke rein zahlenmassignicht mehr sehr stark hinter den geistlichenzurück, um so erheblicher aber mit ihren5317 Seiten (14,4 v. H. der Gesamtseitenzahl)hinter den 31 582 (85,6 v. H.) der geistlichen. Esist also nur zu begründet, wenn von einer Vorherrschaftder geistlichen Literatur im 18. Jh.gesprochen wird.Von der weltlichen Literatur stellten die Kalenderallein 85 Drucke. Seit 1731 erschienununterbrochen das ganze Jahrhundert hindurchzunächst nur einer, am Schlüsse kam einzweiter hinzu. Die allgemeine Lage (s. Kap. I,Abschn. 18. Jh.) brachte es mit sich, dass z. B. imLaufe mehrerer Jahrzehnte nur der Kalender alseinziges estnisches Druckwerk im Jahr dasLicht der Welt erblicken konnte. Weiter wären 2Grammatiken (Thor-Helle und Hupel) sowie 6ABCbücher zu nennen. Neben den Kalendernkamen in diesem Jahrhundert als neue Zweigedes Schrifttums die schöne Literatur und Schriftenbelehrenden Inhalts hinzu. Von beiden Gattungenerschienen je 6 Bücher. Der erste belletristischeVersuch war „Hanso ja Mardi jut"(1739), ihm folgten: J. Hehn „Jutto ja mõistokönne" (1778). Arwelius „Üks kaunis Jutto jaÖppetusse-Ramat" (I 1782, II 1787), „RammaJosepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790), R. W.Willmann „Juttud ja Moistatussed" (1. Aufl. 1782,2. Aufl. 1787) u. a. Von den ersten Schriftenbelehrenden Inhalts seien erwähnt: A. W. Hupel„Arsti ramat" (1771), „Köki ja Kokka Ramat"(1781), F. D. Lenz „Aija-Kalender" (1796) u. a.In diesen Zeitabschnitt fiel auch der ersteVersuch einer periodischen Ausgabe (1766),worüber weiter unten in dem die periodischePresse behandelnden Kapitel die Rede sein soll.Von der geistlichen Literatur verdient angeführtzu werden: „Uus Testament" 1715 (2. Aufl.1729) und „Piibli Ramat" 1739 (2. Aufl. 1773).