hedale (1900. a. 312, 1901. a. 398 trükist). Tõuskestab kogu aja kuni maailmasõjani, olles vaidvahepeal vene revolutsiooni aastatel (1905. ja1906. a.) pidurdatud ja surutud kitsaste väravatetaha. 1904. a. oli aastatoodang tõusnud 424 trükisele,millel 37 703 lehekülge, 1905. a. aga langebsee 342 trükisele ja 27 862 lk. 1906. a. ilmub364 trükist 28 832 lk.. 1907. a. aga juba 387 trükist31 526 lk. ja 1908. aasta, uusi teid ja võimalusileides, näitab täielikku ülesaamist kitsendustest,andes 444 trükist 36 080 lk. Vähestevõngetega tõuseb aastatoodang kõige kõrgemaks1913. a.: 702 trükist 56 639 lk. (lk. järgi onküll 1911. a. toodang suurem: 611 trükist 57 973lk.). Kuid langeb maailmasõja aastatel: 1914.a. 540 trükisele 37 429 lk., 1915. a. 351 trükisele23 261 lk., 1916. a. 241 trükisele 11 965 lk. ja 1917.a. 226 trükisele 9 837 lk.Nii näeme suurt toodangu langust trükistearvus, kuid veel suuremat raamatu suuruses,s. o. lehekülgede arvus. Kui 20. sajandil ennemaailmasõda keskmiseks trükise suuruseks on83 lk., siis 1915.—1917. a. on keskmiseks 55 lk.Antakse välja vähemaid teoseid ja domineerivaksraamatuliigiks saab brosuür. 1901.—1914.a. on raamat ja brošüür vahekorras: raamatuid54,6%, brošüüre 45,4%; 1915.—1917. a. aga: raamatuid40,8%, brošüüre 59,2%.1917. a. oma 226 trükisega ja 9837 lk. viibeesti raamatu tagasi õige kaugele. Trükistearvule vastavad aastad 19. sajandi 90-ndate algult,kuna lehekülgede arvule vastavad arvudleiame veelgi kaugemalt — 19. sajandi viimaseveerandi algult. Seega raamatutoodang 1917.aastast näitab tagasiminekut 27—40 aastat.Üldine 20. sajandi 17-aastane toodang on 7548trükist 608 092 lk., mis koosneb 4000 raamatust538 296 lk. ja 3548 brošüürist 69 796 lk.Jättes kõrvale raamatu sisulise külje, onpuhtkvantitatiivselt eesti raamat 17 aastaga kaugeltpikema sammu edasi astunud kui hoogsattõusu näidanud 19. sajand tervikuna. Kuid veelenam: 17 aasta toodang püüab isegi ületadakogu varasema toodangu eesti raamatu algusestkuni 20. sajandini (1535.—1900. a.), s. o. tervelt365 aasta toodangu.20. saj. 17 aastat ületavad kogu 19. sajandi856 trükisega ja 15 652 leheküljega. Samuti ületabnende aastate toodang ka kogu toodangulen der Zahl 400 (1900 — 312, 1901 — 398 Drucke).Das Anwachsen hielt die ganze Zeit über biszum Weltkriege an und wurde nur in den Revolutionsjahren1905 und 1906 durch einschränkendeVerordnungen gehemmt. 1904 stieg dieJahresproduktion auf 424 Drucke mit 37 703Seiten, fiel aber 1905 auf 342 mit 27 862 Seiten.1906 erschienen 364 Drucke mit 28 832 Seiten,1907 aber 387 Drucke mit 31 526 Seiten. 1908aber hatte man bereits neue Mittel und Wegeausfindig gemacht, und die 444 Drucke mit36 080 Seiten dieses Jahres zeigen, dass die hinderndenEinschränkungen überwunden waren.Mit geringen Schwankungen stieg die Jahresproduktionund stand 1913 am höchsten: 702Drucke mit 56 639 Seiten (der Seitenzahl nachist allerdings die Produktion des Jahres 1911noch grösser: 611 Drucke mit 57 973 Seiten),doch fiel sie in den Jahren des Weltkrieges,1914 auf 540 mit 37 429 Seiten, 1915 auf 351 mit23 261 Seiten, 1916 auf 241 mit 11 965 Seiten undschliesslich 1917 auf 226 mit 9 837 Seiten.Hinsichtlich der Zahl der erschienenenDrucke sehen wir somit einen ganz starkenRückgang, einen noch gewaltigeren aber hinsichtlichder Zahl der Seiten, d. h. hinsichtlichdes Umfanges des Buches. Weist das Buch im20. Jh. vor dem Weltkriege einen mittlerenUmfang von 83 Seiten auf, so ist es 1915—1917nur noch 55 Seiten stark. Es werden kleinereAusgaben herausgebracht, es dominiert dieBroschüre. 1901—1914 stehen Buch und Broschüreim Verhältnis von 54.6 v. H. zu 45,4 v. H.;1915—1917 dagegen von 40,8 v. H. zu 59,2 v. H.Das Jahr 1917 mit seinen 226 Drucken und9837 Seiten bedeutet für das estnische Bucheinen Rückfall auf den Stand einer ziemlichweit zurückliegenden Vergangenheit. Hinsichtlichder Zahl der Drucke entspricht es dem Anfangder 90-er Jahre, hinsichtlich der Zahl derSeiten müssen wir aber noch weiter bis zumBeginn des letzten Viertels des 19. Jh. zurückgehen.Mithin steht die Buchproduktion 1917nur auf der Höhe, die sie vor 27—40 Jahrenaufgewiesen hatte.Die Gesamtproduktion der ersten 17 Jahredes 20. Jh. weist 7548 Drucke mit 608 092 Seitenauf, davon 4000 Bücher mit 538 296 Seiten und3 548 Broschüren mit 69 796 Seiten.Die Entwicklung der inhaltlichen Seite desBuches hier zunächst beiseite lassend, ist zuerwähnen, dass das estnische Buch in diesen17 Jahren rein quantitativ einen viel grösserenSchritt tut als während des ganzen 19. Jh., dasdoch auch einen mächtigen Aufschwung aufweist,dennoch aber um 856 Drucke mit 15 652Seiten übertroffen wird. Doch noch mehr: dieProduktion der 17 Jahre übersteigt die gesamteProduktion der vorangegangenen 365 Jahre,d. h. vom Beginn des estnischen Buches bis
16.—19. sajandini trükiste arvult 593 võrra, kuidjääb seejuures lehekülgede hulgalt maha 31 203lk. võrra.zum 20. Jh. (1535—1900) um 593 Drucke, bleibtallerdings in der Seitenzahl um 31 203 Seitenzurück.SajandidIlmunudTrükiseidDruckwerkeErschienenLk.SeitenJahrhundert16.—18. sajand19. sajandKokku 16.—19. sajand20. sajandi 17 aastat (1901—1917)26366926955758446 855592 440639295608092Kokku kuni riikliku iseseisvuseni 14503 1247 38716.—18. Jh.19. Jh.Insgesamt vom 16.—19. Jh.In 17 J. des 20. Jh.SelbständigkeitserInsgesamt bis zurklärung (1918)Välimuselt muutub raamat uude sajandissejõudes juba nägusamaks. Tõusnud on rahvamajanduslik jõukus. Ka eestlaste käes olevadtrükikojad on sisustatud paremini. Eriti aga tekibka väliselt vormikas raamat tänu „Noor-Eestile", milline liikumine ei piiranud oma stiilijavormitaotlusi ainult raamatute sisuga.Äusserlich wirkt das Buch im neuen Jahrhundertansprechender. Der Wohlstand derBevölkerung ist gewachsen. Auch die estnischenDruckereien sind jetzt besser eingerichtetals früher. Gut ausgestattete Bücher beginnennunmehr besonders dank der Tätigkeit der„Noor-Eesti"-Bewegung zu erscheinen, derenBestrebungen sich nicht nur auf eine Hebungdes Stiles und der literarischen Form beschränkten.Iseseisvusaegne raamat 1918.—1934. a. // Das Buch der Republik 1918—1934.Alles riikliku iseseisvusega pääseb raamattäiesti vabale arenguteele. Nii kestis raamatutõkestatud ja mitmeti piiratud arengutee 383aastat. Juba eelpool mõningaid paralleele eeliseseisvusajaja iseseisvusaja raamatutoodangustõmmates võis märkida, et vähesed iseseisvusaastad1918—1934, s. o. 17 aastat on andnudpuhtkvantitatiivselt suurema toodangu kui 383aastat enne seda (1535.—1917. a.).Iseseisvusaegne toodang on: 9288 raamatut1 351 177 lk., 7213 brošüüri 131 153 lk., kokku16 495 trükist 1 482 330 lk.Kogu eesti raamatutoodangust algusest kunieesti raamatu käesoleva juubeliaastani kuulub17 iseseisvusaasta ossa trükiste arvel 53,2% jalehekülgede arvel 54,3%. Seega mitte üksi raamatutearvu järele ei ületa iseseisvuse vähesedaastad endise pika arengutee, vaid ühtlasi onraamat ka lehekülgedelt mahukam.Erst mit der Selbständigwerdung Estlandseröffnet sich dem estnischen Buch ein völligfreier Entwicklungsweg, der bis dahin während383 Jahren verbaut oder doch in vieler Hinsichteingeengt war. Bereits oben wurdeneinige vergleichende Daten über die Buchproduktionvor und nach der Selbständigkeitserklärungangeführt und es konnte festgestelltwerden, dass die wenigen Jahre der Selbständigkeit1918—1934. d. h. 17 Jahre eine quantitativgrössere Produktion gezeitigt haben alsdie 383 Jahre vorher (1535—1917).Die Produktion der Republik stellt sich auf9288 Bücher mit 1351 177 Seiten. 7213 Broschürenmit 131 153 Seiten oder insgesamt auf16 495 Drucke mit 1 482 330 Seiten.Von der gesamten estnischen Buchproduktionin der Zeit von dem Erscheinen des erstenestnischen Buches bis zu seinem 400-sten Jubeljahrbildet die Zahl der in den 17 Jahren derSelbständigkeit herausgebrachten Drucke 53,2v. H. und ihre Seitenzahl 54,3 v. H. Es wird mithinin den wenigen Jahren des eigenen staatlichenLebens die vorangegangene lange Entwicklungsperiodesowohl durch die Zahl alsauch den Umfang der Bücher übertroffen.m 45»
- Seite 1: R-ANTIK€€STI.RflfllfflflT
- Seite 4 und 5: R. ANTIKEESTI RAAMAT1535-1935ARENGU
- Seite 6 und 7: EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGUTO
- Seite 8 und 9: 134. Aidu vallavalitsus135. «lausa
- Seite 12 und 13: SISUKORD. / INHALT.Saateks / Zum Ge
- Seite 14 und 15: kohta jne.), et säilitada ühtlust
- Seite 16 und 17: ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19: Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21: Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23: kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24: 24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29: Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31: Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34: Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36: eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38: Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40: Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42: lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43: kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 47 und 48: . fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49: ^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53: ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55: määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57: inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 58 und 59: LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwer
- Seite 60 und 61: („Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63: toreiks on eesti soost tuntud kooli
- Seite 64 und 65: Esimesel kohal on trükised ilukirj
- Seite 66 und 67: kaasa vaba kultuurilise arengu ja l
- Seite 68 und 69: matuid loodusteaduse ja matemaatika
- Seite 71 und 72: ajal rahvustunnet tõsta positiivse
- Seite 73 und 74: Suure tõlgete ülekaalu tõttu enn
- Seite 75 und 76: juuni keskel sõjahädaohu eest aju
- Seite 77: ßacunat CtUniunCsko&a jcfogi3x£ J
- Seite 80 und 81: (1883), K. A. Hermann Tartus (1886)
- Seite 82 und 83: suure hulga teiste teaduslikkude as
- Seite 84 und 85: II/. HidpUk eesti ajükjtyandusse.O
- Seite 86 und 87: Otto Willem Masing hakkab välja an
- Seite 88 und 89: ja alates 1891. aastast päevalehek
- Seite 90 und 91: AJAKIRJANDUS AASTATE JÄRGI.Das per
- Seite 93 und 94: ilmuma hakkas Tallinnas 1901. a. no
- Seite 95 und 96:
senti ja iseseisvusaastail 64,8 pro
- Seite 97:
REPRODUKTSIOONID.ABBILDUNGEN.
- Seite 100 und 101:
iiXt^rf2. Eestikeelseid sõnu 15. s
- Seite 102 und 103:
zeteislcutvnl pero Deopmiracfa dua?
- Seite 104 und 105:
I4JTO.^Il».l/jo« ii$ '^p'jgr/rKil
- Seite 106 und 107:
Gand
- Seite 108 und 109:
DlSPfTATlOSEXT/4DoMIRACULOSAET SALU
- Seite 110 und 111:
ßochzeltMGedlcht/Zu Hhren vnd Wolg
- Seite 112 und 113:
Otsse MstulunmmlaNWWnna/KumbVerrsst
- Seite 114 und 115:
Warrast Tffanda Msuffe Nriffuffe Vu
- Seite 116 und 117:
üks KaunisJutto-Õppe tusse-Ramat.
- Seite 118 und 119:
N V) & & & $ $ $ $ $ ,eine estnisch
- Seite 120 und 121:
"iE)!^Ü^ ^Böümmajtfe (öyth.ß2
- Seite 122 und 123:
WHH30. „Noor-Eesti" III (1909) al
- Seite 124 und 125:
LWile bppelllöMis seesmonned head
- Seite 126 und 127:
wTei»eOannnmctoja;aaftal1840.Gbf;U
- Seite 128 und 129:
«terre, armas (Stfu rahwas!Minna,
- Seite 131:
ö 239'CO