R-ANTIK - The European Library
R-ANTIK - The European Library R-ANTIK - The European Library
kohta jne.), et säilitada ühtlust andmete usaldatavuses. Kõige valusamini on andnud end tundaeeliseseisvusaegset toodangut käsitava rahvusliku bibliograafia puudumine, mille olemas olleskäesoleva käsitluse koostamine oleks muutunud märksa kergemaks. Kuid autor arvab, ettal siiski mitmete eri allikate najal on korda läinud eesti raamatutoodangu ulatust kindlaks määrataja esitada arvudes enamvähem lõplikul kujul ühes selgituste ja järeldustega. Kõige enamvõivad uued uurimused muuta andmeid nende varajasemate ajajärkude kohta, mil aastas ilmusidvaid üksikud raamatud, kuna seal kas või üheainsa senitundmatu trükise avastamine võibmärgatavalt segi paisata vastava aja kohta antud arvulisi suhteid. Üldpilt kannataks selle allaga vaevalt.Käesolevat ülevaadet eesti raamatust avalikkusele läkitades olgu lausutud südamlik tänukõigile kaastöölistele ja kolleegidele, kes autorile teose koostamisel on olnud ühel või teiselkombel abiks, härradele O. Freymuthale ja P. A. Brandtale, kes on valmistanud saksakeelse tõlkeja lugenud korrektuuri, härra O. Urgart'ile käsikirja keelelise läbivaatamise, korrektuurideja tulusate näpunäidete eest, härra R. Kivit'ile värviliste tabelite ja kaane joonistamise eest.Samuti sügav tänu o./ü. K. Mattiesen'i trükikoja juhatajale härra R. Mölder'ile ja trükikoja tehniliselepersonaalile, eesotsas trükikoja tehnilise juhataja härra G. Hafmer'iga, täpsuse ja teosemaitseka trükitehnilise kujundamise eest. Ja lõpuks sügav tänu kõigile raamatu ettetellijaile,isikutele, raamatukogudele, asutistele jt. nii omalt maalt kui ka väljastpoolt, kes eesti raamatuleon oma tähelepanu kinkinud „Eesti raamatu 1535—1935" tellimise kaudu ja seega võimaldanud onseda väljaannet esitada väliselt pidulikumalt, kui see muidu oleks võinud sündida.Allakirjutanu oleks aga eriti rõõmus, kui käesolev üldjooneline läbilõige suudaks virgutadateisigi sulgi pakkuma eri uurimustena lisa selle, meie arengusse nii sügavaid jälgi jätnud tähtsamavaimlise teguri, eesti raamatu uurimise alal.Eesti raamatuaastal,Tartus.R. Antik.14
ZUM GELEIT.Dem estnischen Buch ist in letzter Zeit eine stattliche Reihe von Abhandlungen gewidmetworden, besonders in dem gegenwärtig laufenden Jahr des estnischen Buches, das zur würdigenBegehung seines 400-jährigen Jubiläums vom Staatspräsidenten K. Päts am 17. Jahrestageder Republik für die Dauer vom 24. Februar 1935 bis zum 24. Februar 1936 feierlich festgesetztwurde. Die erschienenen Darstellungen, sowohl populären als auch streng wissenschaftlichenCharakters, befassen sich zum grössten Teil mit der Erörterung spezieller Fragen, geben aberkein zusammenhängendes Gesamtbild der Entwicklung des estnischen Buches.Das vorliegende Werk stellt es sich zur Aufgabe, unter Verwertung der bisherigen Einzeldarstellungenwie andererseits zahlreicher persönlicher Beobachtungen und Forschungsergebnissedes Verfassers, besonders auf dem Gebiete der Buchstatistik, in einem Überblick den400-jährigen Entwicklungsgang des estnischen Buches zu veranschaulichen. Schon früher hatman versucht, Klarheit in die Probleme der estnischen Buchstatistik zu bringen, so H. Kruus 1919(„Sirvilauad" S. 17—36) und der Verfasser 1929 („Raamatukogu" S. 67—74). Diese Untersuchungenmussten ihr Material aus zahlreichen, weit auseinander liegenden Quellen sammeln,ja hinsichtlich mancher Zeitabschnitte sogar nur mit Hypothesen operieren, um wenigstenseinen annähernden Überblick bieten zu können. Im allgemeinen muss aber doch anerkanntwerden, dass diese damaligen statistischen Versuche zu verhältnismässig richtigenResultaten geführt haben und spätere Forscher (O. Urgart, Fr. Puksoo u. a.) sich gerade aufdiese Ergebnisse stützen konnten.Vorliegende Darstellung gründet sich auf die Bestände und Kataloge der reichhaltigstenHauptsammelstelle des estnischen Schrifttums, der Archivbibliothek des Estnischen Nationalmuseums,sowie auf die vom Verfasser im Laufe vieler Jahre gesammelten Daten zur estnischenNationalbibliographie. Für die in den Tagen der Selbständigkeit erschienene Literatursind das „Eesti raamatute üldnimestik" 1918—1933 sowie die auf Grund dieses Verzeichnissesvon dem Staatlichen Statistischen Zentralbüreau veröffentlichten statistischen Übersichten(„Eesti Statistika" 1927. 1930, 1932, 1934) benutzt worden.Das wichtigste und übersichtlichste Werk der einschlägigen Literatur ist zweifellos: Fr.Puksoo „Eesti raamatu arengulugu" (1932), das tiefschürfend das estnische Buch und besondersseine Herstellung behandelt. Mit dem Buch des verehrten Kollegen will vorliegendeArbeit nicht in Wettbewerb treten.- Verfasser hofft vielmehr, dass sie einander ergänzen. Unseremersten Buch, dem Wanradt-Koellschen Katechismus, ist die mit grosser Sorgfalt ausgeführteVeröffentlichung von H. Weiss und P. Johansen „400-aastane eesti raamat" (1935) gewidmet.Ferner haben auch einige Gebiete des Schrifttums in dem von D. Palgi herausgegebenenSammelwerk „Raamatu osa Eesti arengus" (1935) eine eingehende Erörterung erfahren.Hat bisher von dem gesamten estnischen Schrifttum hauptsächlich nur die Schönliteratureine Behandlung erfahren, so wendet vorliegende Arbeit sich auch den anderen Gruppen zu,da auch sie neben jener von bedeutsamem Einfluss auf die Erweckung und Erziehung des Volkesgewesen sind.Es konnte natürlich nicht die Aufgabe sein, im engen Rahmen dieser Übersicht eine grundlegendeUntersuchung des langen Entwicklungsganges des estnischen Buches zu geben; hierzuhätte es mehrerer Bände bedurft. Wenn aber doch der Versuch unternommen wurde, dasestnische Buchwesen samt dem periodischen Schrifttum in seiner Ganzheit zu betrachten, so
- Seite 1: R-ANTIK€€STI.RflfllfflflT
- Seite 4 und 5: R. ANTIKEESTI RAAMAT1535-1935ARENGU
- Seite 6 und 7: EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGUTO
- Seite 8 und 9: 134. Aidu vallavalitsus135. «lausa
- Seite 12 und 13: SISUKORD. / INHALT.Saateks / Zum Ge
- Seite 16 und 17: ist der Verfasser sich nur zu sehr
- Seite 18 und 19: Aga nad suutsid olla agressiivsed k
- Seite 20 und 21: Seal seati koguni üles nõue, et p
- Seite 22 und 23: kogu juhataja dr. H. Weiss õnnelik
- Seite 24: 24algult ongi säilinud ka meie esi
- Seite 28 und 29: Raamatuid Bächer Brošüüre Brosc
- Seite 30 und 31: Raamat aastail 1525—1917 ja 1918
- Seite 33 und 34: Sajandite järgi vaadeldes on pilt
- Seite 35 und 36: eessõna siiski veel saksakeelne (
- Seite 37 und 38: Et aga sellises olukorras raamat om
- Seite 39 und 40: Sajandi algkümnetel ja ka üldse s
- Seite 41 und 42: lema seda, et talupoeg maksva korra
- Seite 43 und 44: kijate ja kirjastajate teotsemine,
- Seite 45 und 46: 16.—19. sajandini trükiste arvul
- Seite 47 und 48: . fcaatnat sisu jäkgi.1535—1917
- Seite 49: ^laamat idu ja\g£3-ie ßiic&ex (At
- Seite 52 und 53: ÜhiskonnateadusedKirjandusteadus j
- Seite 54 und 55: määratud veel rahvale, kuna need
- Seite 56 und 57: inda kerkib „Tarto- ja Wörro-ma
- Seite 58 und 59: LiikTrükiste arvAnzahl derDruckwer
- Seite 60 und 61: („Koli-ramat, Seitsmes jaggo", 18
- Seite 62 und 63: toreiks on eesti soost tuntud kooli
kohta jne.), et säilitada ühtlust andmete usaldatavuses. Kõige valusamini on andnud end tundaeeliseseisvusaegset toodangut käsitava rahvusliku bibliograafia puudumine, mille olemas olleskäesoleva käsitluse koostamine oleks muutunud märksa kergemaks. Kuid autor arvab, ettal siiski mitmete eri allikate najal on korda läinud eesti raamatutoodangu ulatust kindlaks määrataja esitada arvudes enamvähem lõplikul kujul ühes selgituste ja järeldustega. Kõige enamvõivad uued uurimused muuta andmeid nende varajasemate ajajärkude kohta, mil aastas ilmusidvaid üksikud raamatud, kuna seal kas või üheainsa senitundmatu trükise avastamine võibmärgatavalt segi paisata vastava aja kohta antud arvulisi suhteid. Üldpilt kannataks selle allaga vaevalt.Käesolevat ülevaadet eesti raamatust avalikkusele läkitades olgu lausutud südamlik tänukõigile kaastöölistele ja kolleegidele, kes autorile teose koostamisel on olnud ühel või teiselkombel abiks, härradele O. Freymuthale ja P. A. Brandtale, kes on valmistanud saksakeelse tõlkeja lugenud korrektuuri, härra O. Urgart'ile käsikirja keelelise läbivaatamise, korrektuurideja tulusate näpunäidete eest, härra R. Kivit'ile värviliste tabelite ja kaane joonistamise eest.Samuti sügav tänu o./ü. K. Mattiesen'i trükikoja juhatajale härra R. Mölder'ile ja trükikoja tehniliselepersonaalile, eesotsas trükikoja tehnilise juhataja härra G. Hafmer'iga, täpsuse ja teosemaitseka trükitehnilise kujundamise eest. Ja lõpuks sügav tänu kõigile raamatu ettetellijaile,isikutele, raamatukogudele, asutistele jt. nii omalt maalt kui ka väljastpoolt, kes eesti raamatuleon oma tähelepanu kinkinud „Eesti raamatu 1535—1935" tellimise kaudu ja seega võimaldanud onseda väljaannet esitada väliselt pidulikumalt, kui see muidu oleks võinud sündida.Allakirjutanu oleks aga eriti rõõmus, kui käesolev üldjooneline läbilõige suudaks virgutadateisigi sulgi pakkuma eri uurimustena lisa selle, meie arengusse nii sügavaid jälgi jätnud tähtsamavaimlise teguri, eesti raamatu uurimise alal.Eesti raamatuaastal,Tartus.R. Antik.14
Change language