R-ANTIK - The European Library

SAATEKS.Eesti raamatu kohta on viimasel ajal ilmunud üsna rohkesti kirjandust, eriti käesoleval eestiraamatuaastal, mille eesti raamatu 400-aastase juubeli tähistamiseks, kestusega 24. veebruarist1935. a. kuni 24. veebruarini 1936. a., riigivanem K. Päts välja kuulutas Eesti Vabariigi 17. aastapäeval.On ilmunud niihästi populaarseid kui ka puhtteaduslikke käsitlusi. Kõik need on aga suuremaltosalt spetsiaalsemate küsimuste alalt ja ei anna tervikulist pilti eesti raamatu arengust.Käesoleva teose püüdeks on pakkuda ülevaatlikku läbilõiget eesti raamatust tema 400-aastaselarenguteel, kasustades selleks seniseid eri käsitlusi, kuid selle kõrval tuues rohkesti ka isiklikketähelepanekuid ja uurimustulemusi, eriti raamatustatistika alalt. Eesti raamatusse puutuvaidarvulisi andmeid on püütud juba varemgi selgitada. Nimelt on Hans Kruus seda küsimustkäsitlenud 1919. aastal („Sirvilauad", lk. 17—36) ja allakirjutanu 1929. aastal („Raamatukogu",lk. 67—74). Neis töis on tulnud koondada andmeid väga mitmeist allikaist ja opereerida mõneajajärgu suhtes isegi oletustega, et aga kuidagi saada umbkaudsetki ülevaadet. Peab ütlema,et üldiselt need omaaegsed statistikakatsed võrdlemisi hästi olid õnnestunud ja hiljem on mitmedeesti raamatut käsitlevad autorid (O. Urgart, F. Puksoo jt.) toetunud just neile andmeile.Käesoleva käsitluse aluseks on olnud eesti raamatu täielikuma keskhoiukoha, Eesti RahvaMuuseumi Arhiivraamatukogu koostis ning kataloogid ja allakirjutanu poolt aastate jooksulkogutud andmed eesti rahvusliku bibliograafia jaoks. Riikliku iseseisvuse päevil ilmunud kirjandusekohta on kasustatud „Eesti raamatute üldnimestikke" 1918.—1933. a.. samuti ka viimastepõhjal Riigi Statistika Keskbüroo poolt tehtud statistilisi ülevaateid („Eesti Statistika" 1927, 1930,1932, 1934).Tähtsamaid ja ülevaatlikumaid teoseid eesti raamatu kohta on kahtlematult Pr. Puksoo„Eesti raamatu arengulugu" (1932), mis laialt haarab eesti raamatut, eriti aga raamatutootmist.Lugupeetud kolleegi teosega käesolev väljaanne ei taha konkureerida, pigemini täiendavadneed kaks tööd teineteist. Meie esimest raamatut, Wanradt-Koell'i katekismust, on käsitletudP. Johansen'i ja H. Weiss'i poolt suure põhjalikkusega väljaandes „400-aastane eesti raamat"(1935). Samuti on ka üksikud raamatuliigid leidnud lähemat jälgimist D. Palgi toimetatudkoguteoses „Raamatu osa Eesti arengus" (1935).Seni on eesti raamatuist käsitletud peamiselt vaid ilukirjanduslikku raamatut, käesolevasteoses on aga püütud anda läbilõige kõigist aladest, kuna peale ilukirjanduse ka muualalinekirjandus on mõjukalt kaasa aidanud rahva äratamisel ja kasvatamisel.Käesoleva väikeseulatuselise teosega muidugi ei saa mitte pakkuda põhjalikku uurimustpikka arenemiskäiku läbi teinud raamatutoodangust, kuna see nõuaks mitmeid köiteid. Kui siinaga siiski on söandatud eesti raamatut vaadelda tervikuliselt koos ajakirjandusega, siis onautor teadlik olnud, et esialgu paratamatult jääb mitmeid lünki, kuna vajalised eeltööd mitmetespetsiaalsemate küsimuste kohta veel puuduvad. Usaldatavate eri uurimuste puudumisetõttu tuligi just loobuda nii mitmestki kavatsetud peatükist (näiteks raamatute leviku ja tiraaži